Kuhu on kadunud jalgpallurite õnn, väravad ja ohtlikud kauglöögid?

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Operil (vasakul) oli hea võimalus Ungari vastu värav lüüa, kuid ta ei suutnud seda võimalust kasutada.
Andres Operil (vasakul) oli hea võimalus Ungari vastu värav lüüa, kuid ta ei suutnud seda võimalust kasutada. Foto: Liis Treimann

Korralik ja stabiilne etteaste, viimast kolme koondisemängu kõrvutades nendest parim esitus, kuid ikkagi 0:1 kaotus Ungarile. Eelmise imelise EM-valiksarjaga võrreldes mängiti justkui sama hästi, kuid puudu jäi see «miski» ja karmi tõsiasjana seisavad turniiritabelis 0 punkti ja 0 väravat.

Mõned valiktsüklid tagasi tulid Rumeenia- ja Ungari-sugused meeskonnad Eesti vastu platsile kindla plaaniga lüüa kiire avavärav ja siis mängu käiku oma soovi järgi kujundada. Käimasoleva valiksarja kaks esimest kodumängu on näidanud aga seda, et pigem tulevad vastased mängima plaaniga hoida oma värav puutumatuna – ja selleks tehakse kogu väljaku ulatuses tõsist tööd. Keegi ei kingi midagi lihtsalt ja vastased on teadlikud, et Eestil ei tohi lasta üles leida oma mängurütmi ja anda ründefaasis ruumi, kuna muidu on karistus kerge tulema.

«Eks me oleme eelmise valiksarja heade mängudega endale tähelepanu tõmmanud.»

Nii tundub, et ka vastased on meie tugevamad küljed endale väga hästi selgeks teinud ja teatakse, mida karta – keskväljamootor Konstantin Vassiljevi liikumisi jälgitakse pingsalt ja v

astased katavad teda tihedalt. Siin seisab Vassiljevi arvates ees Eesti koondise järgmine katsumus. «See puudutab tervet koondist, et mängijaid valvatakse tihedalt. See on meie järgmine väljakutse – mängida ka niimoodi edukalt,» arvas poolkaitsja.

Varem ehk alahinnati

Seni on ka praeguse valiktsükli kohtumiste eel peetud vastasmeeskondade pressikonverentsid andnud tunnistust, et enne kohtumisi on põhjalikult eeltööd tehtud.

Lisaks võib kindel olla, et ka edaspidi märgivad konkurendid ära fakti, et Eesti jõudis 2012. aasta EM-valiktsükli play-off’i ja seega tuleb eestlaste tegemisi väga hoolikalt jälgida.

«Eks me oleme eelmise valiksarja heade mängudega endale tähelepanu tõmmanud. Enne äkki meid alahinnati. Ka õnne pole selles valiksarjas meil seni veel olnud,» märkis keskkaitsja Taavi Rähn.

Reedeses kohtumises Ungari vastu suutsid eestlased mängu lõpus peale panna küll päris korraliku surve ja tekitada ka mõned ohtlikud olukorrad, mis parema õnne korral oleksid võinud vormuda väravaks.

Oli aga näha, et väga võitluslikult kulgenud ja seega palju energiat nõudnud kohtumine oli meestest juba suurema osa mahlu välja pigistanud ning viimasest teravusest jäi seetõttu puudu.

«Vastased midagi meile ei kinkinud, aga ikka libises käest. Mängu oli rohkem kui eelmistes mängudes. Olukorrast võttis maksimumi siiski vastane,» sõnas peatreener Tarmo Rüütli. «Mängupilt ei olnud väga masendav, tulemus oli masendav. Mängu oli rohkem kui tulemust.»

Väravate ja õnne kõrval on kuhugi kadunud ka eestlaste ohtlikud kauglöögid. Kes ei mäletaks Tarmo Kingi iluväravat võõrsil Serbia vastu või Vassiljevi ristnurka saadetud kauglööki Põhja-Iirimaa vastu. Lisaks sai Kink eelmises valiksarjas kirja veel ühe tabamuse väljastpoolt karistusala. Vassiljevi kuuest väravast (siinhulgas ka play-off’is löödud värav Iirimaa vastu) kolm olid kauglöögist, kaks penaltist ja üks otse karistuslöögist.

Otsustavusest jäi puudu

Praeguses valiksarjas on Vassiljevit ja Kinki väga hoolikalt jälgitud ja ohtlikud löögid on jäänud seni sooritamata. Samamoodi on vastaste pingsa tähelepanu all olev Vassiljev teinud harjumuspärasest rohkem valesööte. «Praaki tegi ta (Vassiljev) vähem kui Türgis. Ta juhtis mängu, mängis harjumuspärasel positsioonil, pall käis läbi tema ja leidis käike küll. Mida tal praegu ei ole õnnestunud teha, on see löögile jõudmine,» hindas Rüütli.

«Osal juhtudel oli meestel variant lüüa, kuid otsustavusest jäi puudu. Sellistel hetkedel tuleks otsustavamalt tegutseda, mitte edasi mängida ja söötudega üle pakkuda. Meil on koondises mitu hea löögiga meest,» lisas poolkaitsja Joel Lindpere.

Väga ei ole seni hiilatud ka karistusala lähedalt teenitud karistuslöökidega. Ungari vastu üks küll saadi, kuid selle saatis Dmitri Kruglov kindlalt üle värava. Eelmises valiksarjas lõi Vassiljev mäletatavasti Serbia vastu otse karistuslöögist värava, kodumängus Itaaliaga suunas Vassiljevi ohtliku standardolukorra lahendamise järel palli väravasse aga Sergei Zenjov.

Eestis armastati enne mullu play-off’i jõudmist aastaid tuua eeskujuks Läti pääsemist 2004. aasta EM-finaalturniirile. Samas on selle kõrval vähem tähelepanu pälvinud fakt, et ideaalse õnnestumise ja mõningaste õnnelike juhuste kokkusattumise järel on taas heideldud umbes samal tasemel nagu enne imelist valiksarja. Nii on lätlased edaspidi leppinud alagruppides 5., 5., 3. ja 4. kohaga.

Neli põhimeest puudus, loodetavasti kaks nüüd rivis

Eesti pidi kohtumises Ungari vastu hakkama saama nelja tavapärase põhimeheta ning kõige rohkem mõjutas see eestlaste kaitseliini koosseisu.

Mängukeelu tõttu jäi reedesest matšist kõrvale paremkaitsja Enar Jääger ning traumade tõttu ei saanud tiimi aidata tavapäraselt algkoosseisu kuuluvad keskkaitsja Ragnar Klavan, vasakkaitsja Taijo Teniste ja poolkaitsja Aleksandr Dmitrijev.

Jääger on teisipäevaseks kohtumiseks mängukeelu alt vabanenud ja eestlased võivad taas loota ka tema abile. Dmitrijevit ja Tenistet ei näe väljakul ka teisipäeval Andorra vastu ning Klavani osalemine on veel lahtine. «Alguses paranes jalg hästi, kuid kolmapäevases trennis pikki palle lüües tegin jalale uuesti liiga,» sõnas Klavan, kes ei osanud hinnata, kas ta saab teisipäeval koondist aidata või mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles