Eelmises, väga edukas valiksarjas vastaseid mitme iluväravaga kostitanud Eesti jalgpallikoondis on viimastes matšides olnud hädas vähese resultatiivsusega. Heites aga pilgu arvude taha, võib avanev vaatepilt seletada nii mõndagi.
Vähem lööke, vähem väravaid
18. oktoober 2012, 07:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti avas teisipäeval Andorras korraga nii võidu- kui ka väravaarve, kui vastased alistati 1:0. Kui kodumängus Ungariga oli mängupilt vaatamata kaotusele päris korralik, siis mängus Andorraga domineeriti kuni väravani totaalselt. Ainus, mis selle hetkeni puudus, oligi tabamus. Siiski tuleb tõdeda, et eduka kombineerimise järel ei suudetud teravust lõpuni hoida.
«Peame oma meisterlikkust parandama, et võimalused ära lüüa,» rääkis peatreener Tarmo Rüütli. «Kui vaadata meie mängu, siis esimene poolaeg oli palju parem kui teine. Siiski ei suutnud me enne vaheaega ühtegi võimalust ära kasutada.»
«Lootsin, et lööme rohkem oma võimalusi ära, ja oleksime teinud sellega oma mängu kergemaks. Tekitasime võimalusi, kuid ei realiseerinud neid ära. Meil ei tulnud kõik just suurepäraselt välja, kuid võit tähendab tohutut kergendust,» lisas koondise kapten Ragnar Klavan.
Kui vaadata puhtalt statistikat, siis kaitsemäng on võrreldes eelmise valiksarjaga olnud samal tasemel, kuid rünnakul varasemat teravust pole. Kui 2012. aasta EM-valiksarjas (koos kahe play-off’i kohtumisega) lasti endale keskmiselt lüüa 1,58 väravat, siis käimasolevas tsüklis on näitajaks 1,5 väravat. Ise saadi eelmises valiksarjas kirja 1,33 tabamust, aga nüüd on see näitaja vaid 0,25.
Loetakse punkte
«Lõpp hea, kõik hea. Saime lõpuks vajalikud punktid kirja. Loodan, et meie olukord läks selle võiduga nüüd natuke kergemaks,» tõdes võiduvärava löönud Andres Oper, kes märkis, et kokkuvõttes loetakse esmalt siiski punkte, mitte väravaid.
Vähese resultatiivsuse juurde tagasi tulles tuleb aga märkida, et võrreldes eelmise valiksarjaga on tublisti vähenenud Eesti koondise pealelöökide arv. Toome siinkohal võrdluseks praeguse nelja kohtumise näitajad ajalises järjestuses (0 lööki raamide vahele / 1 löök väravast mööda, 0/1, 3/6, 4/11) ja 2012. aasta EM-valiktsükli nelja esimese mängu näitajad (14/12, 3/4, 4/9, 5/8).
Statistika on eriti ilmekas, kui heita pilk Konstantin Vassiljevi tegemistele. Vassiljev sooritas eelmises valiksarjas (koos kahe play-off’i kohtumisega) vastaste väravale 33 pealelööki ehk keskmiselt kolm sooritust kohtumises (Vassiljev osales 11 matšis). Käimasolevas valiksarjas on meie keskväljamootor seni löögile saanud vaid korra ehk keskmine näitaja on 0,25 ja vastaste väravale tehtud pealelöökide arv on seega kahenenud 12 korda.
Arvestades, et Vassiljev on viimastel aastatel olnud ülekaalukalt Eesti koondise suurim väravakütt (2009. aastal oma esimese koondisevärava löönud Vassiljev on seejärel sinisärkide ridades täpne olnud koguni 15 korda), annab tema väheste pealelöökide arv tunda kindlasti ka lõpptulemuses.
Ründajatelt vähe väravaid
Vaadates aga näiteks teisipäevast matši Andorraga, olid vastased keskele ette ehitanud korraliku müüri ja sealt läbi murda oli juba eos keeruline ülesanne. Seega üritati pigem ära kasutada äärtel teravalt tegutsenud Ats Purjet ja Tarmo Kinki. Samas ongi Vassiljev juba märkinud, et vastased pööravad kogu Eesti koondise tegemistele rohkem tähelepanu – nüüd tuleb sellega harjuda ja teha vajalikud korrektiivid.
Kindlasti tuleks suuremat resultatiivsust oodata ründajatelt. Kui Eesti koondise läbi aegade suurim väravakütt Andres Oper sai teisipäeval kirja oma 38. koondisevärava, siis ülejäänud sel korral meeskonda kuulunud edurivimehed pole skooritegemisega just hiilanud. Nii ei ole Henrik Ojamaa senise kaheksa kohtumisega suutnud väravaarvet avada, sel korral pingile jäänud Jarmo Ahjupera on pidanud koondises 17 kohtumist ja pole ka jalga valgeks saanud. Mängus Andorraga algkoosseisus alustanud Tarmo Neemelo on pidanud koondises nüüd 22 mängu ja löönud ühe värava.
Küll suutis viimasteks minutiteks platsile pääsenud Ojamaa näidata ründefaasis head pallivaldamist, tehnikat ja osavust, kuid vaadates tema esitusi koduklubis Motherwellis, on ka seal viimasest tabamusest juba hulk aega möödas. Viimati sai ta jala valgeks 29. aprillil Šotimaa kõrgliiga kohtumises.
Ojamaa märkis küll kahe valikmängu eel, et ta väravapõua pärast muret ei tunne ja suudab meeskonnale mitmeti kasulik olla, ent rahvusesindus vajaks praegu just sellist uut käiku, mis aitaks endale tähelepanu tõmmata. See omakorda võiks aga taas avada tee meie eelmise valiktsükli trumpidele.
Hinded Eesti koondislastele
5 Sergei Pareiko – eksis paaril korral palli mängupanemisega ja ühel juhul tekkis ka üsna ohtlik olukord. Üldiselt tavapäraselt kindel esitus, kuigi tööpäev oli üsna vaikne.
5 Tihhon Šišov – kaitsefaasis hea mäng, kuid rünnakul eksis paaril korral ja väga suurt panust temalt selles vallas ei tulnud.
5 Taavi Rähn – täitis oma ülesandeid korralikult, kuid eksis ka mõnel juhul ohtlikult, mis oleks võinud koondisele kurjasti kätte maksta.
7 Ragnar Klavan – Eestil kaitsetööd väga palju teha ei tulnud ja osales seega aktiivselt rünnakute algatamises. Üldiselt väga kindel esitus.
5 Dmitri Kruglov – osales ründetegevuses tunduvalt rohkem kui teisel äärel mänginud Šišov, kuid millegi märkimisväärsega hakkama ei saanud.
6 Ats Purje – alustas kohtumist väga teravalt ning survestas korralikult vastaste kaitset. Äärelt ette rünnakule kolides ei suutnud enam nii palju silma paista.
5 Konstantin Vassiljev – sarnaselt varasemate valikmängudega ei suutnud ründefaasis eriti silma paista. Samas näitas mitmel puhul kaitses väga head tegutsemist.
6 Joel Lindpere – tegi keskpoolkaitses järjest teise korraliku esituse. Esimese poolaja lõpus sai ka hästi löögile ning värav ei jäänud selles olukorras väga kaugele.
6 Tarmo Kink – esmalt oli vasakul äärel kahvatu, kuid avapoolaja keskpaigas paremale äärele liikudes muutus palju silmapaistvamaks ja suutis mitmel puhul vastased edukalt üle mängida.
7 Andres Oper – kasutas tekkinud väravavõimaluse oskuslikult ära. Suutis kohati väga mustalt mänginud andorralastele piisavalt peavalu valmistada.
6 Tarmo Neemelo – suutis pikki palle hästi omaks võtta ja kahevõitlusi võita. Samas võinuks tegutseda mõnel juhul otsustavamalt ja teravamalt.
6 Martin Vunk – tänu teravale tegutsemisele jõudis Eesti kohtumise ainsa väravani. Samas suutis ka poolkaitses leida käike ettepoole, kuid sisse tuli ka praaki.
5 Sander Puri – sarnaselt eelmiste kohtumistega on näha, et tahet mehel jagub, kuid platsil ei tule asjad kuidagi soovitud moel välja.
Henrik Ojamaa – mängis liiga vähe, et hinnet teenida.
Jalgpall
D-alagrupp:
Ungari – Türgi 3:1 (31. Koman, 50. Szalai, 57. Gera – 22. Erdinc), Rumeenia – Holland 1:4 (39. Marica – 8. Lens, 28. Martens, 45.+1. van der Vaart, 85. van Persie), Andorra – Eesti 0:1 (57. Oper).
Tabeliseis: 1. Holland 12 punkti, 2. Ungari 9, 3. Rumeenia 9, 4. Türgi 3, 5. Eesti 3, 6. Andorra 0.
A-alagrupp: 1. Belgia 10 punkti, 2. Horvaatia 10, 3. Serbia 4, 4. Makedoonia 4, 5. Wales 3, 6. Šotimaa 2.
B-alagrupp: 1. Itaalia 10, 2. Bulgaaria 6, 3. Tšehhi 5, 4. Armeenia 3, 5. Taani 2, 6. Malta 0.
C-alagrupp: 1. Saksamaa 10, 2. Rootsi 7, 3. Iirimaa 6, 4. Austria 4, 5. Kasahstan 1, 6. Fääri saared 0.
E-alagrupp: 1. Šveits 10, 2. Norra 7, 3. Albaania 6, 4. Island 6, 5. Sloveenia 3, 6. Küpros 3.
F-alagrupp: 1. Venemaa 12, 2. Iisrael 7, 3. Portugal 7, 4. Põhja-Iirimaa 2, 5. Aserbaidžaan 1, 6. Luksemburg 1.
G-alagrupp: 1. Bosnia ja Hertsegoviina 10, 2. Kreeka 10, 3. Slovakkia 7, 4. Leedu 4, 5. Läti 3, 6. Liechtenstein 0.
H-alagrupp: 1. Inglismaa 8, 2. Montenegro 7, 3. Poola 5, 4. Moldova 4, 5. Ukraina 2, 6. San Marino 0.
I-alagrupp: 1. Hispaania 7, 2. Prantsusmaa 7, 3. Gruusia 4, 4. Valgevene 3, 5. Soome 1.