Jäähokisõprade masendus aina süveneb, sest NHLi tööseisaku lahenemist ei ole lähemal ajal näha – mängijad ja meeskonnaomanikud on endiselt seisukohal, et teine pool tahab liiga palju raha.
NHLi palgatülil ei paista lõppu
20. oktoober 2012, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiga üritab ikka veel päästa täishooaega, mis koosneks 82 mängust ja algaks 2. novembril. Samas näib see plaan praegu juba täiesti utoopiline, sest meeskonnad pole käinud treeninglaagris, samuti on suur hulk mängijad siirdunud seisaku ajaks teatavasti mängima Euroopa liigadesse. Kokkuleppele tuleks aga jõuda lähema paari päeva jooksul ning vähemalt ühes asjas on omanikud ja mängijad sama meelt: selline perspektiiv näib ebareaalne.
Lõppeval nädalal esitas liiga mängijatele pakkumise, mis nägi ette võrdset tulude jaotamist – praegu kukub 57 protsenti rahast hokimeeste kaukasse. Mängijate ühing NHLPA oli sellega küll nõus, kuid kaugemas tulevikus, mitte sel hooajal, esitades ise kolm ettepanekut.
NHLi komissar Gary Bettman ja omanikud lahkusid aga seepeale vaid tunni jagu kestnud kõnelustelt, andes hiljem mõista, et tegu oli naeruväärse pakkumisega. «Polnud millestki rääkida ja on selge, et me ei kõnele sama keelt. Ütlen ausalt, et ei tea, mida järgmise sammuna teha. Tulevik näib tume,» nentis Bettman, kelle kinnitusel on see liiga viimane pakkumine.
Mängijad ei anna järele
Mängijad olid sellise suhtumise pärast mõistagi solvunud. «Lühidalt öeldes on seis hapu,» lausus Pittsburgh Penguinsi kapten Sidney Crosby. «Tulime kolme ettepanekuga välja ja eeldasime, et masinavärk läheb liikuma, aga meid tehti paari minutiga maatasa. Meie istusime laua taha selge eesmärgiga, kuid ma pole kindel, kas vastaspoolel üldse on praegu kindlat sihti,» kurjustas Crosby.
Mängijad soovivad eeskätt, et liiga ei muudaks juba sõlmitud lepinguid ja omanikud maksaksid välja sel hooajal ette nähtud 1,88 miljardit dollarit. Järgmisest hooajast ollakse valmis tulusid poolitama ning esmapilgul näib, et NHLPA seisab kõigest rüütellikult kõigi mängijate selja taga.
Küünilisemad vaatlejad viitavad aga kohe asjaolule, et NHLi viimase, 2004/05. aasta hooaja nurjanud tööseisaku käigus pakkus mängijate ühendus varmalt välja koguni 24-protsendilise palgavähenduse. Põhjus on lihtne – tollal oli mõne klubiga lepinguliselt seotud vaid viiendik mängijatest. Nüüd on selliseid mehi aga 60 protsendi ringis – pole ka ime, et magusast töötasust loobumisega tahetakse viivitada.
Pillavad omanikud
Kui võrrelda NHLi teiste Ameerika profiliigadega, teenivad hokimehed proportsionaalselt niigi kenasti – näiteks NBA korvpallurid saavad tuludest 50 ja NFLi jalgpallurid «vaid» 47 protsenti. Teisalt peaksid peeglisse vaatama ka klubiomanikud, kellest suur hulk kulutas suvel uutele lepingutele määratuid summasid. Näiteks palkas Minnesota Wild vabaagendid Ryan Suteri ja Zach Parise’i, sõlmides mõlemaga ennenägematu 13-aastase ja 98 miljoni dollarilise lepingu.
Pärast 1. juulit, mil tööseisaku võimalus oli juba päevselge, kulutasid omanikud 179 mängija palkamisele ligi 1,7 miljardit dollarit. Veel viimase kahe päeva jooksul enne 15. septembril välja kuulutatud lokauti panid lepingule käe alla tervelt 20 meest. Suurima kurioosumina said sel ajal uue hinnalise lepingu ka näiteks verinoored Taylor Hall ja Tyler Seguin, kellel oleks hakanud tiksuma alles senise kolmeaastase kontrahti viimane aasta.
Miljonitel hokirütmis elavatel ja hingavatel põhja-ameeriklastel hakkab aga kannatus katkema, sest olukorras, kus paberil keerutatakse mõne sõrmeliigutusega sadu miljoneid dollareid, mõjuvad jäigalt enda eest seisvad omanikud ja mängijad tavainimesele ühtmoodi rahaahnetena. Värskete halbade uudiste valguses ei jäägi hokifännidel üle muud kui lõbustada end musta huumoriga. «Palju õnne meistritele – meeskond nimega Vahelejäänud Hooaeg saab taas lasta oma nime Stanley karikale graveerida,» nagu nentis üks irvhammas.