Ilmselt ei kahtle keegi, et maailma parimatest korvpalluritest koosnev USA koondis võiks tiitlivõistlustel kolkida lihtsurelikest vastaseid, nagu ise soovib. Paraku teame lähiajaloost mitmeid ameeriklaste jaoks piinlikke kaotusi, kus isetsevad staarikesed jäävad võimetelt kesisematele, ent meeskondlikult tegutsevatele palluritele alla.
Võimalik, et eelnev mõttekäik tundub võrdluses Eesti korvpallis toimuvaga ülepaisutatud, kuid midagi samasugust võis kogeda ka Kalev/Cramo ja Rocki vahelises Balti liiga veerandfinaalseerias. Loomulikult oleks liialdus väita, nagu pallinuks Kalevis suured staarid, ent enamik spetsialiste oli arvamusel, et normaalselt tegutsedes peaks nende jõud Rockist üle käima.
Kuid nagu ütles üleeilse mängu kohta legendaarne treener Jaak Salumets, oli fänne vaimustanud seerias kaalul rohkem kui elu. Sellises olukorras saavad aga määravaks hoopis teised tegurid, pelgalt individuaalsest meisterlikkusest jääb väheks. Võidab see, kes suudab olla rohkem meeskond. Ja kuigi hea tahtmise korral võib Rocki võitu nimetada lihtsalt õnneks, oli Tartu klubi tõeline meeskond, pealinna klubi aga üksikutest isiksustest koosnev seltskond.
See, kuidas Rocki mängijad üksteist toetasid ning sisekliima loomise suurmeister Gert Kullamäe ja üks meeskonna hingi Tanel Tein kaaslasi õpetasid, jahutasid ja ergutasid, sobiks meeskondlike alade õpikusse. Selleta poleks suudetud seeria teises mängus saadud kaotust unustada ning viimases kohtumises eest libiseva vastase külge klammerduda ja lõpuks võiduni jõuda. Otsustava viske tegi küll Tanoka Beard, ent teda kaaslastest kõrgemale tõsta tunduks ebaõiglane.
Aga paljukiidetud Kalev/Cramo? Võtan meeskonda juhtivate korvpallifännidest ärimeeste ees mütsi maha ja tunnen heameelt, et nad soovivad ja suudavad eestlaste meelisalasse raha paigutada. Paraku jääb mulje, et vähemalt viimasel kolmel aastal pole arvele kogunenud summadega kõige targemini talitatud.
Eraldi võttes on kokku ostetud täiesti heal tasemel pallurid ning pingil istub kogenud treener, ent alati jääb miskit puudu. Paraku on just see miski otsustava tähtsusega – Kalevil pole ühtegi meeskonnahingega pallurit. Leegionäridelt on tiimitunde tekitamist raske oodata, Kalevi eestlased nokitsevad aga pigem omaette. Nad pole liidrid, vaid vajavad ise liidri tuge.
Kui Kalevi juhid jaksavad ka tuleval hooajal meeskonda ehitada, peaks nad esimeses järjekorras palkama vaimse juhi, meeskonna liitja – kas või ühe leegionäri hinnaga. Rock tõestas selle vajalikkust juba kolmandat aastat järjest.