Kolm ja pool nädalat pärast Saaremaa rallil toimunud rasket õnnetust otsustas Lääne ringkonnaprokuratuur alustada selle kohta kriminaalmenetlust. Vahepealsete nädalate jooksul tegeles uurimisega võistluse enda õnnetusjuhtumi komisjon, kelle koostatud aruannet arutati ka autospordiliidu rallikomitees.
Eesti Autospordiliidu peasekretäri Martin Haraku sõnul ei tohi nad enne ametliku uurimise lõppu oma järeldusi avalikustada. «Me ei saa öelda isegi seda, kas kavatseme juhtunuga seotud inimeste suhtes midagi ette võtta,» nentis ta. Autospordiliidu juhatuse esimees Erik Lepikson lisas, et rallispordis juhtuvate õnnetuste puhul on järeldusi teha väga keeruline. «Sugugi alati ei saa öelda, et keegi peab süüdi olema,» sõnas ta.
Kindlat kahtlustatavat pole
Eesti autoralli viimaste aastate üks tõsisemaid õnnetusi juhtus 13. oktoobril Saaremaal, kui Venemaa rallisõitja Jevgeni Rogovi juhtud auto sõitis Kaugatoma kiiruskatsel kurikuulsa Lassi silla juures rajalt välja vastu piirdeaeda ja selle taga seisnud autot. Vigastada sai kuus inimest, neist üks lätlane nii rängalt, et viidi samal päeval helikopteriga Tallinna. Nüüdseks jätkab tõsiseid vigastusi saanud mees ravi kodumaal.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnul jõudis ralli õnnetusjuhtumi komisjoni aruanne politseiuurijateni möödunud nädala teises pooles ning selle põhjal otsustati algatada kriminaalmenetlus ettevaatamatuse tõttu tekitatud raske tervisekahjustuse paragrahvi alusel. Ühtegi konkreetset kahtlustatavat esialgu pole.
«Põhimõtteliselt on võimalik esitada süüdistus ka juriidilisele isikule, kuid selle paragrahvi puhul saab seda teha vaid konkreetsele inimesele,» selgitas Erm. «Uurimine peab näitama, kas õnnetus juhtus mõne vastutava isiku vale tegutsemise tagajärjel.»
Õnnetuse komisjoni töö võttis aega kaks ja pool nädalat ning lisaks politseile saadeti see arutamiseks ka rallikomiteele, mille liikmed arutasid uurimise tulemusi esmalt interneti teel, esmaspäeval koguneti aga koosolekuks. «Uurimine võttis palju aega, kuna asjaga oli seotud väga palju inimesi ja kõigi nende ütluste kogumine võttis aega,» selgitas Lepikson.
Mõistagi tekkis kohe pärast õnnetust arutelu, kas kõik turvanõuded olid ikka täidetud – näiteks miks olid varasemate õnnetuste tõttu kurikuulsas paigas ohutusaiad teele nii lähedal. Leidus ka neid, kes arvasid, et Rogovi tasemel rallimehi ei tohiks sellisel võistlusel üldse starti lastagi. Teadupärast on Kaugatoma kiiruskatse ülikiire – keskmine ületab isegi pisut võistlusmäärustes lubatud kiirust – ning nõuab sõitjatelt häid oskusi.
Haraku sõnul on selge, et olenemata kriminaalmenetluse tulemustest tegeleb autospordiliit pidevalt võistluste turvalisuse parandamisega. Ta tõi esile Rally Estonia eel toimunud turvatöötajate koolitust ning igale võistlusele eelnevat turvatöötajate briifingut. «Meil on kõik täpselt paigas – kuidas peab õnnetusjuhtumi korral käituma, kui kiiresti tuleb langetada otsus kiiruskatse peatamise ja kiirabi rajale saatmise asjus, millal kiiruskatse üldse ära jätta,» loetles Harak.
Turvalisus ennekõike
Postimehe andmetel keskenduti ralliinimeste endi korraldatud uurimisel peamiselt sellele, kas piirdeaiad olid teest ohutus kauguses või mitte. Selle eest peaksid vastutama ralli turvaülem, ent samas sõidab
EALi turvavaatleja enne võistlust kõik kiiruskatsed läbi ja võib vajadusel langetada turvalisust parandavaid otsuseid. Maailma autorallis pole harvad juhtumid, kui publiku turvalisuse tagamiseks on kiiruskatse sootuks ära jäänud.
Haraku sõnul ei saa EALi turvavaatleja olla inimene, kes vastutab sajaprotsendiliselt ralli turvalisuse eest. Tegemist on pigem erapooletu vaatlejaga, kes annab oma tähelepanekutest teada võistluse juhile. Viimane langetab ka olulised otsused. Harak rõhutas, et ta ei vihjanud konkreetsele juhtumile, vaid rääkis reeglitest üldisemalt. «Tegemist pole sõjaväega, vaid kõik asjaga seotud inimesed tegutsevad oma parimas usus ning teadmiste ja oskuste baasil,» lausus Harak.