Vana korvpallur arvab: kahel eksamil kukuti läbi, ees kolmas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

1.

Õnneks saab siin tsiteerida Rocki korvpallimeeskonna peatreenerit ennast, nii et polegi mitutpidi arvamist.

Pärast kodust kaotust eurosarjas Rumeenia klubile Gaz Metan Medias ütles Gert Kullamäe otsesõnu (siis, kui ajakirjanik hakkas taas jutustama, et võitlust ju selles mängus Rocki poolt ikkagi oli): „Ma ei viitsi siukest jura ajada, et võitlust oli. Me saime peksa mängu. Oleme kaks mängu peksa saanud! Mida ma teen selle võitlusega?"

Otsekoheseid sõnu on hea kuulda.

2.

Missuguse kännu taha siis kipub Rocki mäng jääma? Vaadates neid kahte euromängu (Južnõi Himiku ja Gaz Metan Mediasega), sest Balti liigas ja Eesti liigas on Rock saanud seni oma paremust tõestada valdavalt üsna veenvalt ja kindlalt.

Ka Rocki treenerid on ise tunnistanud, et kohati on mäng liialt Justin Ingrami keskne. Tema on see, kes juhib mängu, kes viskab, kes söödab, kelle otsa kogu meeskond vaatab, kui asi läheb otsustamiseks.

Kunagi aga ei saa etteheiteid teha sellele, kes teeb, vaid ikka nendele, kes ei tee. Niisugusest mehest nagu Ingram on Rock ju tegelikult viimased aastad puudust tundnud, kuid igal healgi asjal on paraku kaks otsa. Kui Balti liiga mängudes ei ole vastaste kaitsemäng veel olnud nii tugev, siis eurosarjas on kaitsemängijaid, kel võimu ja jõudu Ingrami ohjeldamiseks (Južnõi vastu viskas Ingram 25, Rumeenia klubi vastu «vaid» 14 punkti).

Just siis aga peaksid Ingrami kõrval otsustajateks tõusma teised (praegu tundub, et eelkõige Dimsa, Kurbas ja kindlasti Neljubov), aga kahes euromängus nad seda kõik ei ole suutnud. Južnõi vastu viskasid nad vastavalt 8, 2 ja 9 punkti, Rumeenia klubi vastu 15, 7 ja 2 punkti. Kolme peale kokku natuke liiga vähe.

3.

Ei ole vist mängujärgset aega, mil Rocki treenerid ei räägi agressiivsusest – sedagi nende juttude järgi napib. Võimla kuuendasse ritta paistab samamoodi.

Ega peale Ingrami tagant piisavalt agressiivseid mehi polegi võtta. Veideman on agressiivsuseks veel pärast vigastuspausi liialt pehme, Kriisa mängutulekuga hakkab Rock kohe palju rohkem põrgatama kui söötma (aga vaadakem, kuidas euroliigas pall ringi käib!), Saage otsib peamiselt oma hullu kolmepunktiviset (ja tuleb tunnistada, vahel ka tabab), kui murrab sisse. Leppik ... ka Leppik sõltub nii palju oma kolmepunktivisetest, et paremat kui mõtlematut pea ees sissetormamist ei oska temalt enam nagu oodatagi.

Pikematest ei ole Doronin veel kaugeltki oma mänguvormi tagasi saanud, Eichfuss ei leia ennast kuidagi platsil (seepärast ei saa ta ka eriti mänguaega, kuigi millegipärast osutus just tema olema Gaz Metan Mediase vastu otsustaval hetkel väljakul – ei tea küll, miks?).

Jääb Dimsa, kes on agressiivne küll, kuid kelle pealt rebeneb pahatihti kaitse. Ja Toome, kes on oma võimalused – aimates tema probleeme jalgadega – üsna ilusasti välja mänginud (mõlemas euromängus 8 punkti ja samapalju lauapalle).

Ja Kurbas, kelle agressiivsus näib jäävat julguse taha mängu enda peale võtta. Liepaja vastu jätkus julgust küll, mis seal euromängudeski siis põdeda ... Aga muidugi, eurosarjas on hoopis teisest puust kaitsemäng ning seal peaks Kurbas olema oma otsustes lihtsalt palju kiirem kui ta seda praegu on. Liepaja suguse meeskonna vastu pääseb ta vabalt viskele (kolmeseid näiteks 4/4), eurosarjades on need võimalused tal palju-palju-palju napimad.   

Mis aga veel näitab üsna kujukalt vähest agressiivsust (kui jälle võrrelda suure euroliiga mängudega), on see, et kuigi viimases mängus said Rocki pikad päris hästi Liepaja vastu ennast katete abil korvi lähedal vabaks mängida, siis esimese palli pealt surumiseni jõuti alles teise poolaja teisel minutil. Ikka upitasid meie pikad neid õrnu linnukesi.

Liepaja vastu jõudsid eesmärgile ka mitmed pehmed visked, aga euromängudes peaksid pikad ikkagi selle väljamängitud võimaluse ka jõuliselt ülevalt alla maa sisse vajutama. Mäletate ju, kuidas seda Cusworth või Morrisongi võimalusel tegid.

Neljubov on ikka veel üks suur küsimärk. Kui meeskonna loodetav põhikeskmängija saab eurosarjas mänguaega vaid 9 minutit (Južnõi vastu) ja 10 minutit (Rumeenia klubi vastu), siis jääb tema roll paratamatult teisejärguliseks.

Teisejärgulisema meeskonna (Liepaja) vastu saab Neljubov hakkama küll (22 minutit, 13 punkti, 9 lauda, viskeid 7/4, vabaviskeid 7/5), kuid Neljubov on Tartus kindlasti ka selleks, et samavõrra olla tegija euromängudes. Aga võrrelgem neidsamu numbreid. Južnõi Himiku vastu 9 minutit, 9 punkti, 2 lauda, viskeid 5/4, vabaviskeid 1/1. Rumeenia klubi vastu 10 minutit, 2 punkti, 1 laud, viskeid 2/1, vabaviskeid 0/0. Numbrid on teadagi halastamatud.

4.

Vist pärast Rumeenia mängu ütles Gert Kullamäe, et pick-and-roll olukordades jäid mängijad hiljaks või unustasid ära, mis oldi kokku lepitud.

Seda on näha jah, et kaitsemängus tulevad pahatihti sisse justkui valed mängijate vahetamised ning nii jäävad vastaste mängijad päris tihti korvi alla vabaks ja saavad lihtsaid korve. Kate kattest mäng eeldab oskuslikku meeste vahetamist, mis tegelikult näitab kogu meeskonna ühtset jalga astumist. Eriti paistab see välja just kaitsemängus. Rünnakul võib veel üksindagi ilma teha, kaitsemängus mitte kunagi.

Üle mõistuse keerulisi kombinatsioone ei näi Rocki eurovastased kasutavat, suurem osa käib ikka lihtsa kate kattest mänguga. Kui seda aga hästi osata, siis on see kuratlikult efektiivne võte. Sedagi tõestavad ju telerist nähtavad euroliiga mängud.         

5.

Vanasti unistasin ma All Stars ketsidest, nüüd unistan sellest, et teisipäevasel euromängul kolmanda vastasega, prantslaste JDA Dijoniga, tuleb saali nii palju pealtvaatajaid, et põrand paistab vaid korvpalliväljakul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles