Suur tahtmine ja võimas emotsioon tõid Pärnule karika

, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu meeskonna kapten Andrus Raadik on võidukarika enda valdusse saanud ja laseb emotsioonid valla.
Pärnu meeskonna kapten Andrus Raadik on võidukarika enda valdusse saanud ja laseb emotsioonid valla. Foto: Karli Saul

«Üle seitsme aasta maitses võidušampanja väga hästi,» muheles eelmisest hooajast Pärnu võrkpalliklubi juhendav Urmas Tali pärast eilset Eesti karikavõistluste finaali, kus Pärnu alistas kindlalt 3:0 (16, 23, 17) tiitlikaitsja Tallinna Selveri. 2005. aastal viis Tali karikavõiduni Tartu Pere Leiva.

Jõhvis peetud karikavõistluste poolfinaalis eelmise hooaja Eesti meistri ja Eesti-Läti ühisliiga võitja Tartu Bigbanki 3:0 (15, 17, 19) alistanud Pärnu haaras Selveri vastu juhtohjad kohe kohtumise alguses ja sai oma mängumootori paremini tööle. Viimati võitis Pärnu karikavõistlused 2003. aastal. «Kogu aeg oli platsil ühtne meeskond, vastastel polnud variantigi, ma poleks tahtnud ei Tartu ega Selveri nahas olla,» tunnistas Pärnu meeskonna kapten Andrus Raadik. «Lihtsalt surusime enda mängu nii peale, ei lasknud neil üldse mängida. Emotsioon on asja võti.»

Tõepoolest, Pärnu mängijad paistsid olevat erakordselt hästi häälestunud ja tahtmist täis. «Meist oli ainult Romet Priimägi korra karika võitnud, ülejäänutest polnud keegi midagi võitnud, ilmselgelt olid kõik tahtmist täis,» rääkis finaalis Pärnule 13 punkti toonud Raadik. «Tahtsime seda nii väga! Liiga kaua juba mänginud, 8–9 aastat ja ühtegi tiitlit pole, kogu aeg finaalis või poolfinaalis pähe saanud, olin sellest juba tüdinud. Aga nüüd on väga mõnus tunne, ikkagi elu esimene tiitel kõrgliigas.»

Keel tunnustas vastast

Selveri peatreener Avo Keel nentis, et kuigi häälestatus oli ka tema hoolealustel korralik, oli Pärnu vastu raske saada. «Tahtsid meie omad ka, aga individuaalsed oskused olid seekord hapud. Meil oli aega oma blokki sättida, meile tuli lihtne pall, aga mäng nagu kivistus, tuli blokipraaki, taga kaitsemängupraaki,» arutles Keel. «Selver mängis täpselt nii palju, kui Pärnu lubas mängida. Siis kui teise geimi lõpus mingisugune lootuseraas tekkis, et äkki võib midagi juhtuda, tegime kaks serviviga.»

«See on mul juba teine karikavõistluste 2. koha diplom, nii neid koguneb, kui niimoodi edasi läheb,» lisas Keel mõtlikult.

Tali avaldas, et Pärnu meeskond spetsiaalselt karikavõistlusteks ei valmistunud, kuid nädal varem prooviti kõikvõimalikke stsenaariume lõunanaabrite juures Eesti-Läti ühisliiga mängudes. «Kahe eeleksamiga katsetasime kõik oma halvad asetused läbi ja leidsime sellised nüansid, mis rasketest olukordadest meid välja toovad,» selgitas Tali. «Kahe päeva kokkuvõttes pidime suhteliselt vähe kriitilistes olukordades hakkama mõtlema, mis saab edasi. Hoidsime jalad väga kindlalt maas ja meie väga hea rünnak, serv ning vastuvõtt hoidsid meid kogu aeg mängus. Kaotatud üks-kaks punkti tulid kolme-neljaga tagasi, see oligi kogu võti.»

Üks etapp on läbi

Raadik ja Tali tõid eraldi välja sidemängija Olivier Faucheri hea mängu nii Tartu kui Selveri vastu. «Olivier tegi kaks superesitust, suhteliselt raske oli blokil aru saada, kuhu ta tõstab, isegi mina ei saanud kogu aeg aru, mida ta teeb,» kiitis Tali.

«Sidemängija tegi ülihea partii,» oli ka Raadik nõus. «Lisaks oli meil serv ideaalne, rünnak oli väga hea, vastuvõttu saaks alati paremini, aga polnud ka väga halb, bloki saime hästi tööle – kõik mängisid väga hästi, nii nagu peab, ansambel töötas ideaalselt.»

Kui Tali 2005. aastal Tartuga karika võitis, võideti ka kodune meistritiitel, Eesti-Läti ühisliigas saadi hõbemedalid. «Üks etapp on läbi, üks tiitel käes, eks püüame ikka neid teisi ka,» avaldas Raadik lootust, et ka Pärnu suudab sel hooajal millegi sarnasega hakkama saada. «Aga ega see lihtne olema ei saa.»

Tali veel väga suuri sõnu teha ei soovinud. «Selliste eesmärkidega ma tööd ei tee, teen tööd selle nimel, et võistkond oleks suuteline väljakul kõike tegema,» arutles ta. «Töötame selle nimel, et need kutid seda taset mitte ei hoiaks, vaid läheksid iga aastaga paremaks. Tööd olen palju teinud ja karikavõit on esimene tänu.»    

«Minu jaoks oli eelmine hooaeg väga raske, tulin uude klubisse ja teadsin ainult Tamar Nassarit, kellega olin Võrus kokku puutunud, teised mehed olid minu jaoks uued,» jätkas Tali. «Muidugi teadsin, kellega tegemist ja kuidas mängivad, aga see kõik oli vaja omavahel kokku panna. Eks eelmisel hooajal sõime neid hapusid viinamarju palju rohkem, kui seda sel aastal teinud oleme.»

Samas nentis Tali, et just mullused raskused on meeskonnale kõvasti kasuks tulnud. «Kõik on aru saanud, et kaotatud mängud on need, millest tuleb õppida,» lausus ta. «Ja niikaua kuni nõudmised on kõvad, tulevad ka tulemused.»

Tali lubas, et laseb pärast mängu pikka koduteed Jõhvist Pärnusse alustanud meeskonnal bussis ka pisut tähistada. «Arvan, et selle õlle on kõik ära teeninud,» muigas ta.

«Ikka tähistame, siin pole midagi varjata,» kinnitas ka Raadik. «Bussis lööme šampanjal korgid pealt, läbi lae, kui vaja!»

Võrkpall

Eesti karikavõistlused

Mehed

Finaal:

• Tallinna Selver – Pärnu VK 0:3 (–16, –23, –17)

Poolfinaalid:

• Tallinna Selver – Valio Võru Võrkpall­i­klubi 3:0 (19, 17, 17)

• Pärnu Võrkpalliklubi – Bigbank Tartu 3:0 (15, 17, 19)

Naised

Finaal:

• Viljandi Metall – Famila / Võru VK 3:1 (20, –25, 16, 15)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles