Korvpalliliidu presidendiks kandideerivate Jüri Ratase ja Atso Matsalu programmid on põhimõtteliselt sarnased.
Ratase ja Matsalu duell taandub isikute sobivusele
11. detsember 2012, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avaldas korvpalliliidu presidendiks kandideeriv Jüri Ratas oma programmi, mis sisult ja mõtetelt sarnaneb tema vastase Atso Matsalu programmiga. Eesmärkide erinevused on kosmeetilist laadi ning põhimõttelised arvamuste lahknemised on ilmselt arusaadavad vaid asjaga väga tihedalt seotud inimestele. Seega taandub valik puhtalt isikute sobivusele.
Postimees avaldab mõlema mehe mõtted seitsme olulise punkti kohta, et lugejatel oleks võimalik ise otsustada, kumma mehe ideed on Eesti korvpallile kasulikumad.
«Tuleb teha raske, konkreetne ja mis peamine, kiire otsus, kas minna sama teed ülejäänud Euroopaga ning tugevdada meeste rahvuskoondist vajaliku välismängijaga.»
Rahvuskoondised
Ratas: «Meeste koondise eesmärgiks on jõuda EM-finaalturniirile. Selleni jõudmiseks tuleb tagada mängijatele tingimused ja motivatsioon koondises osalemiseks ning paremate ettevalmistustingimuste võimaldamine. Naiste koondisel tagada kõigi parimate koondisse kaasamine ja ettevalmistustingimuste parandamine.
Noortekoondise kandidaatidega tuleb regulaarselt tegeleda ning rahvuskoondise peatreener peaks koostama koostöös treenerite toimkonnaga programmi noortekoondiste jaoks.»
Matsalu: «Tuleb teha raske, konkreetne ja mis peamine, kiire otsus, kas minna sama teed ülejäänud Euroopaga ning tugevdada meeste rahvuskoondist vajaliku välismängijaga. Noortekoondised peavad olema esindatud Euroopa meistrivõistlustel kõigis vanuseklassides. Noortekoondiste peatreeneri koht tuleb ühildada tugevalt treenerite aastaringse koolitusega.»
Noorteliigad
Matsalu: «Noorte võistlused peavad muutuma odavamaks, sest ükski huviline ei tohiks lemmikalast loobuda rahapuuduse tõttu. Võimalusel Eesti meistrivõistlustest osavõtt tasuta, kindlustused noortele EKLi poolt, kõigile litsentseeritud mängijatele ajakiri Basketball tasuta kätte.»
Ratas: «Noorteliigade korraldusliku taseme tõstmine ja uue korraldusmeeskonna komplekteerimine. Liikuda selle suunas, et noorteliigades mängimine oleks osavõtutasuta, alustades noorematest vanuseklassidest. Parandada infovahetust alaliidu ja klubide vahel. Nelja aasta jooksul kahekordistada spordimeisterlikkuse raha.»
Meistriliiga
Ratas: «Veelgi suurem toetus klubidele, kellel on täidetud kõik klubipüramiidi nõuded ja kes panustavad noortevõistkondadesse. Laiapõhjalise koostöö pakkumine uutele liitujatele. Meistriliiga uue kuvandi loomine ning alaliidu ja klubide vahel parema kommunikatsiooni tagamine.»
Matsalu: «Meistriliiga põhiturniir peab olema suur vaatemäng, kodumäng nädala tähtsaim sündmus kohaliku piirkonna spordihuviliste jaoks. Publik tuleb saali (tagasi) tuua ja klubid senisest veel rohkem piirkondliku identiteediga siduda.
Meistriliiga klubide huvi peab olema suunatud uute noormängijate leidmisele ja neile võimalikult suure mänguaja andmisele. Selleks tuleb sisse seada «minutireeglid» – iga meeskond peab meistriliiga põhiturniiri mängus andma alla 19-aastastele mängijatele kindla hulga mänguminuteid ja alla 23-aastastele samuti kindla hulga mänguminuteid. Tuleb soosida meistriliiga jätkuvat geograafilist laienemist ja seda ka kvalitatiivses tähenduses.»
Amatöörliigad
Matsalu: «Amatöörkorvpalli Eesti meistrivõistluste tähtsust ja väärtust tuleb tõsta, tehes samas tihedat koostööd maakondade meistrivõistlustega. Meeskondade arvu tuleb kasvatada kõigis amatöörsarjades, luues osalejatele motiveerivaid lisaväärtusi. Esiliiga peab koosnema meistriliiga klubide duubelvõistkondadest ning nende maakondade esindusvõistkondadest, kes pole meistriliigas. Eesti karikavõistluste väärtuse tõstmine ning osalejate arvu suurendamine. Traditsioonide taastamine ja tekitamine, näiteks korvpallinädalavahetus «sajal laual».»
Ratas: «2. liiga on hüppelauaks klubidele, kes soovivad pürgida esiliigasse. Esiliiga on hüppelaud klubidele, kes soovivad pürgida meistriliigasse. Maakondlike liigade liitmine ühtsesse süsteemi – turniiri algstaadium on maakondlik, paremad kvalifitseeruvad üleriigilisele turniirile.»
Naiste korvpall
Ratas: «Leida võimalus A-klassi lõpetanutel jätkata korvpalliga kasvõi harrastustasemel. Naiste amatöörliiga käivitamine. Korvpall sobib naistele.»
Matsalu: «Naiste korvpalli tuleb leida juurde treenereid, suurendada harrastajate arvu kooliõpilaste seas ja tuua kaardile uued noortekorvpalli keskused. Meistriliiga võiks laieneda keskustesse, kus on esindatud neidude korvpall (Rapla, Pärnu, Ida-Virumaa). Eestis mängivatest parimatest korvpalluritest tuleb moodustada klubide koondis Balti liigas ja eurosarjas mängimiseks.»
Audentes
Matsalu: «Audentese Spordikoolis korvpalli õpikohtade arvu suurendamine vähemalt selleni, et oleks võimalik välja panna võistkond nii meistriliigasse kui ka esiliigasse. Tuleb luua rida piirkondlikke keskusi (à la Ülenurme, varem Kuremaa), kus kool võimaldab trenne rohkem kui kord päevas. Keskustesse koonduks regiooni parimad noored alates põhikooli lõpuklassist. Keskused võiksid olla ka neile, kes ei jätka õpinguid gümnaasiumiastmes. Igas maakonnas ja suuremates linnades peaks olema vähemalt paar kooli, kus on korvpalliklass.»
Ratas: «Suurendada korvpallurite kohtade arvu ning kaasata üldkehalise treener ja füsioterapeut. Audentese meeskonna väljund meistriliiga tasemel ning vanuselise skaala laiendamine. Luua tuleks Audentese filiaal Tartus, luua regionaalseid korvpallikeskusi ja korvpalliklasse.»
Treenerid
Ratas: «Pakkuda välja riigikogule ja valitsusele regulatsioonid ja ettepanekud treenerite sotsiaalsete garantiide osas. Kaardistada noored ja tõusvad treenerid ja kaasata neid rahvusvahelistesse koolitusprogrammidesse ning eri vanuseklasside koondiste juurde. Alustada koostööd Leedu kehakultuuri akadeemiaga.»
Matsalu: «Treener peab saama kindlalt määratud staatuse ühiskonnas, koos sotsiaalsete garantiidega. Kõrgemate kategooriate treenerite staatus peab saama võrdsustatud õpetajate omaga. Treenerite koolitus peab toimuma aasta ringi ja sihipäraselt. Treenerid peavad saama motiveeritud, kasvatamaks rahvuskoondiste mängijaid.»