FIFA, UEFA ja teiste riikide eeskujul ning eesmärgiga pöörata veel suuremat tähelepanu noortetööle hakkab alates uuest aastast meistri- ja esiliigas kehtima Eesti treenitud mängijate reegel.
Jalgpalli meistriliigas hakkab kehtima Eestis treenitud mängijate reegel
12. detsember 2012, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis treenitud mängija» mõiste alla lähevad mängijad, kes saavad esindada Eesti koondist, ning mängijad, kellel on määramata kodakondsus ja Eestis välja antud välismaalase pass (nn hall pass). Lisaks loetakse «Eestis treenitud mängijaks» kõik, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti meistrivõistlustel vähemalt 7 hooaega, kirjutab jalgpalliliidu kodulehekülg.
Aastal 2013 peavad 30 võistlustele ülesantavast mängijast 24 olema Eestis treenitud mängijad. Kui võistkonda antakse üles vähem kui 24 Eestis treenitud mängijat, siis väheneb vastavalt ka maksimaalne ülesantavate mängijate arv. Analoogriikidest kehtib näiteks Lätis juba aastaid reegel, kus Läti kodakondsust mitteomavaid mängijaid võib ühes meeskonnas korraga väljakul olla mitte rohkem kui 5.
«Tutvustasime klubidele reegli olemust ja selle rakendamise põhjuseid, kõik mõistsid, et see on vajalik ja Eesti jalgpallile kasulik. Liigume selles küsimuses koos teiste Euroopa riikidega samm-sammult,» märkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. «Me peame pöörama suurt tähelepanu noortetööle ja seda mitte ainult noorte arvu kasvatamisel, vaid ka nende treenimisel, õpetamisel ja võimekate viimisel tippjalgpalli. Eesti klubid, koondis ja jalgpall laiemalt saab olla edukas vaid siis, kui meie noortetöö on tulemuslik ja kui suudame klubide tasandil võtta vastutust meie jalgpalli arengu ees.»
Teema oli jalgpalliliidu juhatuses esmakordselt üleval aastal 2009, kui Budapestis toimunud konverentsil arutasid FIFA, Rahvusvaheline Olümpiakomitee ning korvpalli, käsipalli ja jäähoki maailmaühenduste esindajad koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu riikidega Lissaboni lepingu valguses spordi spetsiifilisust ja autonoomiat.
Euroopa Liidus puudutab tööjõu vaba liikumine keskmiselt 6-7% töökohtadest, spordis ja jalgpallis on see aga lausa 45%. Sellega seondub tõsiasi, et 60% Euroopa lastest ei tee üldse sporti ning 30% Euroopa lastest on ülekaalulised - selle asemel, et tulevasi mängijaid kasvatada, ostetakse need tihtipeale sisse, mis tähendab, et kannatajaks on kohalike laste tervis.
FIFA ja Euroopa alaliitude vastu võetud Budapesti deklaratsioonis tõdeti, et meie kiiresti muutuvas maailmas on spordi jaoks käes kriitiline hetk, sest sport on kaotamas oma rahvuslikku identiteeti, kultuurilisi traditsioone ja sajandivanust väärtuste tasakaalu Euroopas ja kogu maailmas.
«Kinnitame vajadust taastada tasakaal spordi ja äritegevuse vahel. Tahame kindlustada, et ausa mängu põhimõtteid ei alahinnataks, sest spordivõistlused muutuvad üha rohkem «mänguväljakuks», kus edu on reserveeritud kõige rikkamate ja jõukamate klubide ja rahvaste jaoks ning see suurendab veelgi ebavõrdsust. Kinnitame arusaama, et sport ei ole oma olemuselt majanduslik tegevus. Sport on meie kohaliku ja rahvusliku traditsiooni, kultuuri ja ajaloo osa. Spordil on eluliselt tähtis roll kogukondade ühendamisel, pakkudes võimalust kohaliku ja rahvusliku patriotismi ja ühtekuuluvustunde positiivseks väljendamiseks, samas lähendades inimesi ja kultuure,» on kirjas deklaratsioonis.
FIFA seisukohtadele on avaldanud toetust ka profijalgpallureid ühendav FIFPro.
Kui alates 2013. aastat peab Eesti treenitud mängijaid 30st ülesantavast olema 24, siis alates 2015. aastast on vastav number 25 ning alates 2017. aastat 26. 2015. aastast rakendub lisaks ka «klubis treenitud mängija» mõiste, mille alla käivad kõik mängijad, kelle õigused on klubis olnud vanusevahemikus 12-21 eluaastat vähemalt 4 hooaega. 2015. aastal peab võistkonnal olema väljakul vähemalt 1 klubis treenitud mängija, alates aastast 2018 vähemalt 2 ning alates aastast 2021 vähemalt 3.