Kui Janis Sirelpuu siirdus 2005. aastal Belgiasse oma karjääri esimesse välisklubisse, teatas ta kindlameelselt, et pärast karjääri lõppu hakkab ta Eesti koondise peatreeneriks. Praegu sellel kohal tegutseva Avo Keele tool veel ei kõigu, kuid esimene väike samm on eesmärgi poole astutud. Alates esmaspäeva õhtust tegutseb Sirelpuu TTÜ meeskonna peatreenerina.
«Tegelikult on see ju loomulik käik, et endised mängijad asuvad karjääri lõpetades treeneriteks,» leidis Sirelpuu, kes käimasolevat hooaega alustas veel sama klubi temporündajana. Tõsi, ülikogenud mängumees andis endale aru, et mängib ilmselt viimast hooaega, ega kippunud nooremate asemel platsile. Endisele peatreenerile Aigor Kaibaldile ütles ta, et las mängivad need, kes peavad ka kevadel otsustavates kohtumistes platsil olema.
Enesekindlust jagub
Lisaks mängumehe rollile tegutses ta alates sügisest Kaibaldi soovil ka abitreenerina.
«Aigor kuulas minu soovitusi isegi rohkem, kui ma eeldasin,» märkis Sirelpuu ja tunnistas, et nii kiiresti peatreeneriks tõusmine tuli talle üllatusena. «Mingid mõtted ja oma nägemus olid mul siiski hooaja jooksul tekkinud.»
Esialgu räägiti, et Sirelpuu asendab ootamatult vallandatud Kaibaldit vaid paaris esimeses kohtumises ning seejärel langetatakse tuleviku suhtes otsus. Oli teada, et TTÜ klubi juhtkond pidas samal ajal läbirääkimisi ka praegu tööta oleva Rainer Vassiljeviga. Eile teatas aga TTÜ klubi juht Heino Lill, et ilmselt minnakse Sirelpuu juhtimisel hooaja lõpuni.
Esialgne plaan tundus Sirelpuule endalegi veidike imelik, sest kuidas on võimalik vaid nädalaga näha, kas inimene sobib oma ametisse või mitte. Seda enam, et nädalavahetusel kohtutakse väga tugevate vastastega, kus garanteeritud võidust pole juttugi. «Võtsin töö üle keerulisel ajal, esimesed viis kohtumist tulevad väga rasked, tabeli lõpuosa meeskondadega mängime hiljem,» nentis vastne peatreener. «Selge on see, et suuri muudatusi pole võimalik nii lühikese ajaga teha.»
Vaatamata kõigele pakatas 35-aastane mees enesekindlusest. Selleks annavad alust ka esimesed treeningud. «Treeningutel olen näinud poiste silmis sära, tundub, et minu pakutud asjad on neile sobivad. Selles mõttes on mul muidugi lihtsam, et tunnen meeskonda läbi ja lõhki,» sõnas Sirelpuu.
Võrreldes eelkäijaga on Sirelpuu treeningute stiili siiski veidike kohendanud – palliga tegeletakse varasemast rohkem. Senist mängujoonist ei plaani ta aga kuigi palju muuta. «Eesti-Läti ühisliiga kohamängudeni on jäänud vähe aega, praegu pole mõistlik hakata asju ümber korraldama,» arvas Sirelpuu.
Sihid on kõrged
«Meeskonna füüsiline põhi on väga hea, selles suhtes tegi Kaibald vägevat tööd. Arvestades meie koosseisu, näen võimalust püüda kõige kõrgemat kohta. Kui meie oleme praegu tabelis neljandad ja esikohal on Pärnu… No miks me ei võiks ise seal esimesed olla.»
Spetsiaalset treeneriharidust Sirelpuul pole. Naerdes märkis ta vaid, et seljataga on pool pedagoogikaülikooli kursust. Samas on tal aga kuhjaga praktilisi kogemusi.
«Lugesin kokku, et olen mänginud rohkem kui kümne treeneri juhendamisel – see on päris soliidne arv,» rääkis ta. «Igal treeneril oli oma käekiri ja vaated. Püüdsin alati huvitavamaid asju meelde jätta, sest kunagi ei tea, millal võib neid vaja minna.»
Oma eelkäija ametist vabastamise põhjustest ei tahtnud aga Sirelpuu rääkida. Õigemini polevat tal selleks õigust, kuna vastavalt klubisisesele kokkuleppele annab kommentaare vaid Lill. Paraku pole klubi juht kõrvaltvaataja jaoks kummalisena näiva vallandamise tagamaid avanud.