Korvpallimeeskonna Tartu Ülikool / Rock ameeriklasest keskmängija Brian Cusworth eitab liikuvaid kuuldusi, justkui talle Eestis ja Tartus ei meeldi ning kinnitab, et kui talle Eesti kodakondsust pakutakse, oleks see ettepanek tõsiselt kaalumist väärt. Tingimusel muidugi, et ta ei peaks Ameerika Ühendriikide kodakondust ära andma.
Kas ta jätkab Tartus? See on otsus, mille langetab NBA-s mängimisest unistav Brian Cusworth alles hooaja lõpul, sest hetkel ta ei tea, mis on tema teised valikud.
Eesti tüdrukutelgi tuleb nutuvõru suu ümber tõmmata, sest Biranil on kodumaal kallim olemas.
Vahetult enne Permi sõitu tehtud intervjuul jäid osad küsimused ajapuudusel esitamata.
Olen kuulnud, et teile ei pidavat siin üldse meeldima. Kas see vastab tõele?
Mulle öeldi, et ka Giorgi Tsintsadzelt oli küsitud, et miks mulle Eestis ja Tartus ei meeldi. See on kuulujutt, mis pole tõele isegi mitte lähedal.
Kas küsitaks, et kas vastab tõele, et ma igatsen kodu järele, siis muidugi oleks see tõsi. Kuid ma ei vihka Tartut üldse.
Kas enne seda hooaega saite ka teisi pakkumisi ning miks valisite Tartu Rocki?
Rock tundus minu jaoks parim koht. Rääkisin oma agendiga, sest ma ei teadnud sellest meeskonnast midagi. Mina teadsin vaid asukohta ja pakutavaid numbreid. Agent kirjeldas, et Rock mängib FIBA-sarja, Balti liigat ning võrrelduna teistega tundus see parim pakkumine.
Mis olid teised pakkumised?
Ega ma väga detailselt ei teagi. Oli vist üks Kreeka klubi, kes tahtis mulle pakkumist teha, kuid seal oli mingi vaidlus treeneri ja klubi mänedžmendi vahel ehk pakkumise tegemisega oleks aega läinud. Ja vist oli ka üks Belgia võistkond.
Ma ei tea konkreetselt, mis nende klubide nimed olid, sest agent andis mulle nimekirja valikutega ja soovitustega, milline võiks olla esimene, milline paremuselt teine valik. Muidugi, lõppotsus oli minu teha.
Milline on parim klubi, kest on olnud teist huvitatud?
Nagu ütlesin, et ei tea palju teistest pakkumistest. Seega Tartu Rock.
Kuidas olete seni rahul Rocki võistkonnaga? Kas tahaksite ka järgmisel hooajal siin jätkata?
Järgmise hooaja kohta ma veel ei tea, see on otsus, mille pean tegema pärast hooaja lõppu. See on mu esimene välishooaeg, olen noor ja pean kaaluma oma võimalusi.
Aga võistkonnaga olen väga rahul, mul on olnud väga tore. Kodus, võistkondades, kus olen mänginud, on küll palju lahedaid tüüpe, kuid peamiselt on nad isekad mängijad.
Siin seevastu on iseloomult sõbralikumad ja toredaimad mängijad, kellega olen eales koos mänginud. Võistkonna sisekliima on parim, mida olen kogenud, seega olen väga rahul. Mind on aidatud kohaneda sedavõrd kodust eemal olekuga, seega olen äärmiselt rahul.
Kas Eestis ja Balti riikides mängitakse erinevat korvpalli võrreldes sellega, millega varem kokku puutusite? Mis oli eriti harjumatu ja kas olete juba ära harjunud?
Tõsi, kõik siin räägivad, kuivõrd erinev on siinne ja Ameerika Ühendriikide korvpall. Jah, NBAs on sedavõrd heade individuaalsete oskustega mängijaid, et nad ei pea mängima meeskonnakorvpalli. Mängu tuleb meelelahutuslik pool, šõu.
Nii Balti riikides kui Euroopas olen aga näinud väga häid meeskondi ja meeskonnamäng on siin parem kui Ameerikas, kuid tõesti on raske teha vahet Euroopa ja Ameerika korvpallil. Lõppude lõpuks on see üks ja sama korvpall, reeglid on ju ühesugused.
Harjumine siinse korvpalliga polegi olnud kuigi raske. Võibolla kolledžiliigas olin rohkem harjunud mängima üks-ühe vastu, saamata sedavõrd palju abi kaaslastest. See, mida aga mina ja teised korda saadavad, on rohkem meeskonna ühine jõupingutus. Palju rohkem on jagamist ja koostööd.
Aga kas olen juba siinse korvpalliga harjunud, peavad otsustama fännid.
Kumba mängustiili eelistate, USA või Euroopa oma?
Nagu ütlesin, pole nende stiilide vahel nii suurt erinevust nagu inimesed arvavad: pall ja korvirõnga läbimõõt on sama suurusega (muigab – toim).
Mis liiga meeldib rohkem - NBA või Euroliiga?
Ma ei tea kuigi palju Euroliigast. Seega jääb see, mis kodule lähemal ehk NBA.
Kuidas olete rahul Eesti korvpalli tasemega?
Nii ja naa. Kalev ja veel mõni võistkond on väga konkurentsivõimelised ning iga meeskond on võimeline meiega tasavägiselt mängima. Muidugi, mõnes võistkonnas on palju noori kutte, kuid imetlen, et ka sellised võistkonnad on olemas, sest nii saavad nad hankida kogemusi professionaalsel tasemel ja mängida tugevate võistkondadega nagu näiteks Rock ja Kalev.
Mida arvate Tartu fännidest?
Fännid on hämmastavalt head, kõik on väga toetavad. Kui ringi käin, ollakse mu vastu hästi lahked ja seda isegi siis kui mul pole Tartu Rocki jopet seljas, kuid olen ma siinkandis ainuke 213sentimeetri pikkune (naerab - toim). Pole näinud ühtegi pahatahtlikku fänni.
Kas on midagi, mida Rocki fännid võiksid teha, et kodusaali õhkkonda veelgi paremaks muuta?
Ei tea, siiani on kõik olnud suurepärane. Tulge ikka jätkuvalt mängudele!
Kas enne siia tulekut teadsite midagi Eestist, Tartust?
Tahaksin öelda jah, kuid aus vastus on ei. Teadsin väga-väga vähe. Mulle öeldakse, et õppisid ju Harvardi ja pidanuks teadma, kuid ma õppisin bioloogiat, inimkeha, meditsiini. Keskkoolis õpime geograafias küll erinevaid riike, kuid mitte eriti rohkemat sellest, kus riik asub ja mis on selle pealinn.
Aga enne Eestisse tulekut vaatasite ikka järele, kus ja mis see on?
Muidugi. Mulle öeldi, et seal on külm ja lumi, mispeale vastasin, et see on umbes samal laiuskraadil mis Alaskagi, nii et pole hullu (naerab – toim).
Kui palju oled jõudnud Eestis ringi vaadata, mis on meeldinud ja mis kõige rohkem üllatanud Eesti ja eestlaste juures?
Olen küll Eestis olnud juba mõnda aega, kuid ringivaatamiseks pole olnud kuigi palju mahti: trennid ja ka mängude graafik on üpris tihe. Muidugi võib öelda, et treeningute vahel on palju vaba aega, kuid siis puhkan järgmiseks trenniks.
Seega, avastamistuurideks pole palju mahti. Kui vanemad külas olid, tegime jalutuskäigu Tartus. Nagu juba ütlesin, et see on väike lahke linn, kus on toredad inimesed ja palju ilusaid vaatamisväärsusi.
Üllatavat? Ei ütlekski, et Eesti või eestlaste juures oleksin avastanud midagi üllatavat või erakordset. Tegelikult üks asi oli üllatav: see, et juba nii vara hakatakse koolis inglise keelt õppija ja et nii paljud, nende seas noored, räägivad head inglise keelt. Teadsin, et Eesti on Ida-Euroopas, mistõttu ei osanud oodata, et nii palju inglise keelt osatakse.
Kas peres oli ka vastuseisu sinu siirdumisel mängima suhteliselt tundmatusse väikeriiki? Kuidas on perekond ja sõbrad Eestisse-tulekuga leppisid?
Vist ainult ema oli mu pärast tõsiselt mures, sest tõesti, nagu märgiti, oli Eesti jaoks tundmatu riik. Mul on küll sõpru, kes mängivad profikorvpalli Eurooas, kuid mitte kedagi Eestist.
Aga mu arstist isa kolleegil on vist Lätist või Leedust ja tema ütles, et Balti riigid on kaunid, siin on ilusad naised (muigab – toim). Seega, isa oli kindel, et minuga saab olema kõik korras.
Ka mu sõbrad ei teadnud Eestist suurt midagi ja soovitasid mul lihtsalt pilte saata.
Mida arvate Eesti naistest?
Nad on absoluutselt ilusad. Mu isa sõber ei valetanud sugugi..
Kas olete leidnud endale Eestis tüdruksõbra või on ta kodumaal olemas?
Loodan, et ei kurvasta oma fänne, kuid, jah, mul on kodus tüdruksõber olemas. Ta tuleb mulle mõne nädala pärast külla.
Kas raske pole olla nii kaugel teineteisest?
Muidugi on, väga raske on. Kuid vahe kilomeetrites on üks asi, teine probleem on ajavahe, mis on kaheksa tundi. Üks läheb magama, kui teine üles tõuseb: tema ärkab umbes minu siinse õhtusöögi ajal, kui mina magama lähen, on tema juba tunnis. Ta on 22-aastane ja õpib ülikooli viimasel kursusel. Raske on leida mõlemale sobivat aega, kuid me saame hakkama.
Nii et hetkel on teil omavahel kõik korras?
Tänan küsimast, jah.
Muuseas, millega teie vanemad tegelevad, kas teil on õdesid-vendi?
Mul on kolm õde: üks on 25, üks 19 ja noorim 11. Ema oli arst, kuid on nüüd pensionil ja kodune, isa on gastroenteroloog.
Ja kuidas vanematele Eestis meeldis?
Oi, väga, nad tahavad väga tagasi tulla. Mu väiksem õde tegi just äsja (möödunud neljapäeval – toim) koolis Eesti kohta ettekande. Geograafia tunnis õpivad nad Euroopa riike ja igaüks pidi valima ühe riigi, mida tutvustada. Ta küsis, et kas tohib teha selle Eesti kohta.
Vanemad tegid õe jaoks Eestist ja Tartust palju pilte, võtsid kaasa hulgaliselt brošüüre jms. Õde tegi terve suure arvutipresentatsiooni, lapsed olid olnud väga elevil, küsinud hästi palju küsimusi, pärisid Eesti korvpalli kohta, sest teadsid, et mängin siin profikorvpalli, neil oli lahe kuulda, et Eesti kuulsaim korvpallur Martin Müürseppa on NBAs mänginud.
Millisest USA piirkonnast olete pärit, mis kliima ja inimesed seal on? Mis on seal populaarsemad spordialad? Olete üks kõige sümpaatsemaid USA korvpallureid, kes Eestit on külastanud. Travis Reedi samuti, õnneks on temagi hetkel Eestis. Seega loodab enamus eestlasi teie siinjätkamist.
Minu sünnilinn on Saint Louis, Missouri. Kliima on umbes sama, mis Eestiski, ainult et praegu on seal külmem kui siin. Suvi on väga soe, talv külm. Inimesed on keskläänes, kus ma elan, väga sõbralikud.
Minu koduosariigis pole profikorvpallimeeskonda, kuid on riigi üks paremaid pesapallivõistkondi, seega kõik toetavad meid.
Kuidas ja kui vanalt jõudsite korvpalli juurde?
Kui alustasin, olin neljandas klassis, 10- või 11-aastane. Tegelikult viis ema mind korvpalli mängima juba üheksa-aastaselt, proovisin seda natuke, kuid ütlesin, et mulle meeldib pesapall rohkem, see oli mul väiksena lemmikspordiala.
Paar aastat hiljem, kui ema mu uuesti korvitrenni viis, siis hakkas see mulle väga meeldima. Ei teagi miks. Võibolla olin vanem, võibolla parem.
Kui pikk korvpalliga alustades olite?
Loomulikult pole ma kogu aeg nii pikk olnud kui praegu (muigab – toim), kuid ma polnud teistest kunagi tuntavalt pikem. Keskkoolis mängides, 15-aastasena, olin 180 sentimeetrit pikk.
Ma kasvasin 30 sentimeetrit nelja aastaga. Uskumatu. Kasvasin siis nii kiiresti, et kogu energia läks luudesse, mistõttu olin väga peenike.
Kui praegu kaalun umbes 115-118 kilo, siis pikkuseni 213 sentmeetrit jõudes olin ehk 90ne kilone.
Kas teie vanemad on ka pikad?
Ei midagi minu kasvu. Mõlemad on ehk 190 sentimeetri ringis.
Kui vana ja pikk olite kui esimest korda donkasite?
Olin vist 16-aastane ja pikkust oli umbes 1.95 meetrit.
Kas olete võimeline vabaviske joonelt pealt suruma?
Ei, kahjuks mitte. Natuke seestpoolt küll.
Mis värk teil vabaviskega on, et enne viset sätite oma jalga?
(naerab – toim) See on selline rutiin. Mulle on õpetatud tee ühte kindlat asja ja siis jäta nii. Alguses sättisin jalga, et see oleks hästi joone lähedal, kuid mitte üle joone. Ajapikku on aga jala liigutamine läinud hoogsamaks (naerab – toim). Teisalt, kui sul on viske tegemiseks vaid 10 sekundit, siis püüan enne seda võita puhkamiseks juurde natukenegi aega.
Miks naeratate tihti, kui teete vea?
Ei tea. Kui kohtunik teeb rumala otsuse ja ma olen pettunud, siis vihastamise asemel püüan hoopis selle üle naerda. Usun, et enamus kohtunikke saab aru, et ma naeran nende üle, mitte et ma olen õnnelik vea pärast (muigab – toim).
Arvestades, et mängite tsentri kohal, siis mida peate oma parimaks oskuse või trumbiks?
Püüan tööd teha kõigi nüansside kallal. Olen mänginud tagamängija kohal, seega võiks öelda, et oskan hästi triblada, kuid vahel tuleb eksimusi sisse, viskasin eemalt päris hästi, nüüd tsentri kohal seda palju teha ei saa.
Nõrgimaks kohaks, nagu juba ütlesin, on kaitse, kuid töötan selle parendamise kallal,
Hooaja algul oli üks juhus, kus Rock oli rünnakul ja pall läks käest. Kukkusite selili, kuid suutsite kuidagi palli hoida ning selle korvi visata, lamades ise selili põrandal. See oli üks lahedamaid ja naljakamaid olukordi sellel hooajal. Kas selline korv oli õnn või miskit muud ja kas tahaksite sellist viset tulevastes mängudes korrata?
See oli lihtsalt juhtus. Pall oli minu käes, kõik teised olid umbes meetri kaugusel ja mul polnud kellelegi sööta. Sellist asja ei saa harjutada ja meelega ma selili ei kukkunud.
Parema meelega paneksin pealt. Kui küsitakse, et kas tahaksin sellist viset korrata, siis, kui selline olukord tekib, siis muidugi kordaksin, kui muud valikut pole. Väga raske on harjutada selili kukkumist (muigab – toim).
Esmamulje teie kaitsemängust oli natuke «tossike». Kas nüüd on jõudu ja nahaalsust juurde tulnud?
Olen küsijaga päri. Ei saa öelda, et ma alguses korvialust võitlust just kartsin, kuid see oli erinev sellest, millega olin kolledžis harjunud. Kui seal natukene tõukad ja vastane kukub, on see kohe ründaja viga. Siin on palju rohkem tõuklemist ja kontakti. Tõsi, kaitse on see, millega kallal ma pean kõige rohkem töötama ja selle parendamisega ma ka tegelen. Tegelikult mulle tõuklemine istub.
Miks just särginumber 9?
Kui paljud on ebausklikud ja tahavad mängida alati ühe ja sama numbri all, siis minuga see nii pole. Keskkoolis, kui kasvasin iga aastaga riietest välja, siis pidin pidevalt särginumbrit vahetama. Nii püüdsingi jätkata numbrivahetamise traditsiooni.
Number üheksa sain aga nii, et küsisin sõpradelt, millist võtta. Nemad ütlesid, et Michael Jordan mängis olümpial nr 9 all. Mõtlesingi siis proovida seda aastake või nii.
Olete lõpetanud Harvardi bioloogia erialal (Cusworth õppis Harvardis 2004. sügisest kuni lõpetamiseni 2007. aasta jaanuaris – toim). Millised on kokkupuuted pärast korvpallurikarjääri algust teadusmaailmaga? Kas viisite ka ülikoolis läbi uurimustööd ning mis teemal?
Loodan ühel hetkel minna õppima meditsiinikooli ja saada arstiks. Täpsemalt, selline oli mu plaan, kui kooli läksin. Nüüd sõltub muidugi palju sellest, kuhu mu korvpalluritee viib, sest olen võrreldes alustamisajaga palju parem korvpallur. Kui korvpallis kõvasti arenema hakkasin, otsustasingi vaadata, kuhu karjäär viib.
Aga teadusega on niipalju kokkupuuteid, et võtsin lugemiseks meditsiiniraamatuid, et valmistuda medkooli astumiseks, kuid ega need sidemed teadusega pole kuigi tugevad. Olen keskendunud korvpallile.
Kindlat uurimistööd mul polnud, õppisin bioloogiat üldiselt.
Kas Harvardi pääsemiseks peab olema väga hea õpilane või peab lihtsalt rikas olema?
Ei, rikas ei pea olema. Kindlasti peab olema hea õpilane.
Kas olete külastanud ka Tartu teaduskeskusi?
Pole olnud mahti. Kui mu ema ja isa möödunud aastal novembris Ameerika tänupühade ajal külas käisid, käisime Vanas Anatoomikumis. See oli küll väga huvitav.
Millega sisustate Tartus oma vaba aega?
Loen, vaatan televiisorit, mängin videomänge ja tihti helistan koju vanematele, tüdruksõbrale.
Kas oskate juba natuke eesti keelt või saate sellest aru, teate mõningaid fraase?
Ei, mu eesti keel on kohutav. Tean numbreid, mõningaid tervitusi, et olla viisakas, tean erinevaid lihasorte, et saaksin süüa tellida kui tarvis ja saan aru mõningatest korvpalliterminitest. Aga muidu ütlen: «Ma ei räägi eesti keelt» (seda ütles Cusworth eesti keeles – toim).
Millised on/olid teie võimalused NBA-sse pääseda?
Tahaks öelda, et need võimalused pole veel avatud. Tean, et pole veel NBA-tasemel mängija, selleks pean paremaks saama, kuid loodan, et mul on šanssi.
Kas olete olnud ka NBA suvelaagris?
Jah, mullu suvel olin Golden State Warriorsi suvelaagris. See oli teistmoodi kogemus. Ei saanud küll palju mänguaega, sest seda anti noorematele meestele, kes juba kuuluvad liigasse, kuid loodan, et saan sellise võimaluse uuesti.
Ilmselt USA korvpallikoondisse te enam ei jõua…
Jah, USA koondis on minu jaoks juba liiga hilja. Selleks, et sinna pääseda, peaksid kõik NBA keskmängijad vigastada saama (naerab – toim). Väga palju mängijaid on minust eespool, mul pole lootustki koondisesse pääseda. Muidugi tahaksin ma oma riiki esindada, kuid ma olen olukorraga leppinud. Las minust paremad mängijad teevad seda.
Kuna Eesti on väike riik ja puudu eelkõige pikkadest inimestest ,seega ka korvpalluritest, siis mis oleks, kui Eesti Vabariik pakuks teile kodakondsust, kas oleksitse sellest huvitatud?
Kindlasti oleks see kaalumist väärt. Tõenäoliselt aga ei taha ma ära anda USA kodakondsust.
Eestlasel kahte kodakondsust olla ei või.
Ei tohi? Seda ma ei teadnud. USA kodakondust oleks mul raske ära anda. Aga sõltub võimalustest, kohe praegu kindlat «ei»-d ma ei ütle.
Kas Eestis mängimine on teile vaid kui samm Euroopa korvpalli või sooviksite siiski mängida Ameerikas ja NBAs?
Muidugi on iga korvpalluri unistus pääseda NBAsse ja ma tahaks sinna jõuda nii kiiresti kui võimalik, kuid realistlikult võttes tuleb siiski nagu redelit mööda üles minna, alustades alt.
Ei, ma ei taha öelda, et Eesti oleks alumine aste, arvestades, kuidas meil on läinud FIBA-sarjas. Pean silmas et kusagilt peab alustama ja võib-olla aasta olen ULEB-sarja võib-olla Euroliiga meeskonnas, kuid tahan jõuda nii kõrgele kui võimalik. Raske on näha, milline on tulevik, eks kõik sõltub võimalustest.
Miks te ei anna kunagi autogramme käe peale?
Võib-olla see, kes autogrammi käe peale küsis oli laps. Kui seda küsiks täiskasvanu, teeksin seda kindlasti ja ka siis, kui vanemad on juures ja lubavad lapse käele autogrammi anda. Kuid ma ei taha, et laps läheb koju ja vanemad küsiksid, et mida sa ometi tegid ning et küll ma sellele Brianile alles näitan.
Kes on teie parim sõber Tartu Rockis?
Peamiselt käin koos Silver Leppiku ja Kristo Aabiga. Oleme üheealised, meil on ühised huvid.
Mida tundsite, kui sattusite Samaaras lumetormi?
Tegelikult ei midagi hirmsat. Mängu aegu oli meil korralik hotell. Kohutav elamus oli siis, kui lumetorm hoidis meid õudses hotellis lennujaama lähedal.
Neil sai toit otsa ja lõpus polnud peale viina ühtegi teist jooki. Usun, et tegime neile nii kõva käivet, millist polnud neil kunagi olnud.
See oli minu jaoks uudne kogemus ja see on huvitav lugu, mida inimestele rääkida.
Kas korvpallurid tunnetavad enne mängu ära ka, et täna visked ei lähe?
Kui sa just haige pole, siis tahad alati meeskonda aidata. Lugesin mitut küsimust (Rocki erilehelt – toim), et miks ma olin mängus ASK ja Lappeenranta vastu nii vilets. Oskaks ma vaid öelda. See polnud minu mäng, enesekindlusest jäi puudu.
Spordi puhul ongi põnev see, et nii paljud erinevad asjad mängivad rolli, paljud, isegi väikesed asjad mõjutavad. Ühegi mängu eel ei istu ma riietusruumis ja ei mõtle, et täna tuleb vilets mäng. Kui ma seda ette teaks, siis ma platsile ei läheks. Iga kord kui mängin, püüan teha seda enda ja meeskonna jaoks kõige paremini. Halb mäng pole kindlasti taotluslik.
Mida arvate Rocki treeneritekolmikust?
Olen täiesti rahul sellega, kuidas nad meeskonda arendavad.
Kes on parima meeskonnakaaslane, kes annab teile kõige paremini pealtpanekuks söödu korvi kohale?
Giorgi Tsintsadze, Tanel Tein ja Silver Leppik on kõik päris head.
Mida meeldib teile rohkem teha: pealt panna või vastase viset blokeerida?
Blokk meeldib rohkem, sest see on vastasele alandav. Muidugi, kui keegi üritab sind takistada ja sa ikkagi pealt paned, on samamoodi vastasele häbitegemine. Blokeerimine oli Ameerikas üks mu tugevamaid külgi ja ma püüan seda oskust veelgi paremaks muuta.
Kes on Tartu Rocki võtmemängija, kes meeskonda ühendab?
Ei saa välja tuua kedagi konkreetselt, kõik teevad olulist tööd. Kui kaotaksime ükskõik kelle meie seast, läheks meil raskeks.
Kellega tugevdaksite meeskonda lisaks olemasolevatele mängijatele?
Kahjuks ei oska sellele vastata, sest olen väga rahul sellega, mis olemas on ja mida oleme saavutanud. Ma ei saa näidata kellegi peale ja öelda, et tema ja tema on nõrk. Meil on suurepärased viskajad, meil on väga head pallikäsitlejad, arvan, et saan korvi all hakkama ja Vallo Allingu on samuti väga tugev mängumees. Meil on olemas kõik osad selleks, et hästi mängida.
Kuidas hindad iseenda ja ka meeskonna senist hooaega? Kas on läinud oodatust paremini või halvemini?
Mis puudutab mu isiklikku mängu, siis ma püüan alati olla täiuslik. Olen iseenda karmim kriitik. Püüan kogu aeg paremaks saada.
Meeskonna saavutuste üle olen meeldivalt üllatunud. Ma ei teadnud Eesti korvpallist midagi m, et kas tegemist on naljanumbriga. Kuid Rocki meeskond on väga professionaalne, selles on kogenud mängijad, seega olen igati rahul.
Mis on teie lemmiksöök-jook?
Toitun üsna tervislikult. Lemmikjook on tavaliselt vesi. Kui ise endale süüa teen, siis tavaliselt kana ja pastat.
Tundub, et kui saad palli väljaspool ala (tükid langetama kiirustatud otsuseid, nagu madala tabavusprotsendiga keskpositsiooni visked, halvad söödud või pallikaotused), oled kordi vähem efektiivsem kui eesliinis tegutsedes. Kuidas kommenteerite?
Muidugi võidakse mulle ette heita pallikaotusi ja eksimusi, kuid tegelikult oli tagaalas mängimine üks mu tugevusi. Nagu juba ütlesin, kasvasin ma hästi hilja ja ma alles õpin eesliinis mängima. Varem olin ma mängujuht, mistõttu oskan üpris hästi joosta ja palli põrgatada.
Minu roll oli olla näoga korvi poole ja visata ning see on mäng, millega olin harjunud, mitte olla võitleja korvi all. Tahan olla keskmängija, mispärast pean rohkem tegutsema korvi all, kuid püüan hoida oma oskusi sellisena, et vajadusel ka väljas mängida, olles vastasele nii ohtlikum.
Nagu Arvydas Sabonis.
Täpselt. Ta on üks mu lemmikmängijaid, kellelt õppida.
Eelmise küsimuse vastuseks, siis olen nõus, et mu mäng on kaugel täiuslikust, kuid mul on aega. Ja luban, et mis on praegu mu nõrkused, saavad mu tugevateks külgedeks. Loodetavasti näete te seda.
Kas teate-tunnete mõnda Ameerika korvpallurit, kes mängib Eestis või teistes Balti riikides?
Sõber Saint Louisest, keda tundsin enne siiatulekut, on Demetrius Alexander, kes mängib Riia Baronsis. Aga me ei suhtle väga tihedalt. Tähtede mängul tutvusin Travis Reediga, rääkisime temaga ja selliseid tuttavaid on veel, kuid nendegagi pole ma tihedalt kontaktis.
Mis on teie lemmikmeeskond NBAs?
Phoenix Sunsi mängu on kõige lahedam vaadata: nad mängivad kiiret korvpalli, Steve Nash on praegu kõige parem mängujuht, keda ma tean. Ta on võrratult hea, kes teeb teisedki meeskonnakaaslased paremaks.
Mis on teie lemmik muusikastiil ja kas te kuulate ka Eesti artiste (kui kah, siis kuidas neid hindate)?
Eesti muusikat kuulen aegajalt raadiost, kuid peamiselt kuulan siiski ameerika muusikat. Väiksena, ammu enne korvpalli, õppisin klaverimängu ja seetõttu meeldib mulle ka klassikaline muusika. Meeldib jazz, kuulan hip-hopi
Kuidas teile tundub, kas Tartu Rockis mängides te korvpallurina arenete?
Arvan küll.
Tihtipeale näen teid Silver Leppikuga jõusaalis ja kergejõustikuhallis. Kas see on juba vana harjumus teistest rohkem trenni teha või eriülesanne treenerilt?
Käin nagunii sageli üksinda jõusaalis trenni tegemas. Kui on vaba päev, tulen spordihoonesse raskusi tõstma, rattaga sõitma või viskama. Kui keha ja tervis on korras, käin alati harjutamas. Ka Silver on motiveeritud paremaks saama ja ükskord küsis ta mu käest, et kas me võiksime koos siin trenni tegemas käima hakata. Vastasin, et otseloomulikult. Kindlasti pole siin miskit pistmist treeneri korraldusega.
Mis on teie lemmik pealtpanek?
Arvan, et see on joostes ühe jala pealt pealtpealtpanek, sest hüpe on mul hea. Aga sellist võimalust avaneb harva, sest tavaliselt olen korvi all, mitte jooksmas. Siis tuleb pealt panna kahe jalaga maast lahti hüpates. Kuid ega erilist lemmikmoodust polegi, lõppude-lõppuks jääb pealtpanek alati ikka kaheks punktiks.
Nimetage Eesti parimate mängijate TOP 5.
Ei oska. Tean peamiselt vaid Rocki mängijaid.
Kelles Tartu Rocki või Kalevi mängijas näeksid tulevikupotentsiaali?
Mõlemas tiimis on potentsiaaliga mängijaid. Ma ei taha kedagi nimeliselt välja tuua, sest võib-olla jätan nii kellegi kogemata ütlemata.
Keda toetate kodumaa presidendikandidaatidest?
Ma….parem ei ütle, jätan enda teada. Ärme räägime poliitikast.
Kas George W. Bush on siiamaani teinud head tööd välispoliitikas või mitte?
Jätkuvalt ei tahaks rääkida poliitikast (naerab – toim). Las seda teevad poliitikud või Eesti Vabariigi president, jätkem minu mureks korvpallimäng.
Milline on teie arvamus Shaquille O’Nealist?
Teist temasugust mängijat pole. Ma tahaks ka, et kaaluksin nii palju ja suudaksin endiselt joosta ja hüpata nagu tema.
Kes on teie lemmik mängija NBA-s (läbi aegade)?
Michael Jordan. Praegu mängivatest ehk Steve Nash.
Kas te tunnete Martin Müürseppa?
Oleme korra peale üht mängu kohtunud.
Kas te võiksite mängu ajal rohkem kolmeseid visata?
Kui meil on sellised mehed nagu Gert ja Tanel, miks mina pean veel seda tegema (naerab – toim)? Loomulikult, kui meeskond jätab mu kolmese joone taha vabaks, mul tuleb visata, siis ma ei kõhklegi. Aga minu arvates on mängijatel, kes on üle 210 sentimeetri, olla parem korvi all.
Millest lisaks perekonnale ja sõpradele Eestis olles kõige rohkem puudust tunnete?
Pere ja sõbrad on muidugi number üks, kuid…raske öelda…sellest on nii palju aega möödas, kui viimati kodus olin.
Mis teile Eestis/Tartus ei meeldi?
See, et mu pere ja sõbrad pole siin. Muus osas pole väga suurt vahet.
Millises mängulises osas on Rock sel hooajal kõige rohkem arenenud?
Raske öelda. Hooaja algu, kui meeskonnas on uued mängijad ja uus treener, on igas liinis raskusi. Ei ole nii, et on üks lüli, teine lüli ja kolmas lüli, mis lõpuks kokku saavad. Meeskond areneb tervikuna.
Kus te Tartus elate? On teil siin ka auto?
Elan spordihoone lähedal asuvas korteris (näitab käega spordihoonest Narva maantee suunas). Jah, meeskond andis mu kasutusse auto.
Kuidas saate läbi Vallo Allinguga?
Trennis me võitleme tihti. Mitte halvas mõttes. Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et me vihkame teineteist, kuid tegelikult harjutame selleks, et teha meeskonda tugevamaks.
Kui palju te oma kodumaad näinud olete?
Palju. Mu vanematele meeldib reisida ja olema käinud väga palju ringi.
Mis teile Ameerikas eriti meeldib?
Kõik. See on ju kodu, koht, kus on mu pere.
Mida arvate Venemaast (just poliitilises mõttes)?
Jälle poliitika (muigab – toim).
Kui populaarne on Ameerikas ülikoolikorvpall? Kas seda käivad vaatamas ainult tudengid või on mängudel teisi inimesi ka? Kui palju tavaliselt mängudel rahvast on?
Kõik ütlevad, et pesapall on Ameerika number üks spordiala. Tegelikult võiks selleks olla ka korvpall, sest igaüks võib seda mängida. Vaja on vaid palli.
Ei tudengeid on vähe vaatamas, sest nad õpivad (naerab – toim). Tõsiselt, siis jah, mängudel on alati palju rahvast.
On teil veel sportlikke harrastusi peale korvpalli?
Meeldivad kõik spordialad, kus pole ohtu saada vigastust, mis omakorda taksitaks mul korvpalli mängimast. Mulle meeldib olla liikuv.
Millised ilukirjanduslikud teosed kuuluvad sind motiveerivate ning vaimselt täiendavate raamatute nimistusse?
Millised iganes, mis on huvitavad.
Millist filmižanri pead enda jaoks kõige olulisemaks ning ehk annad mõned filmisoovitused?
Ma ei vaata eriti filme, kuid taas, sobivad kõik: komöödia, action jne. Soovitus… (mõtleb pikalt – toim). «Gladiator» on üks mu lemmikuid.
Kas mõne olulise mängu eel või treeningperioodil peab peatreener Üllar Kerde mõnikord meeskonnale ka ergutavat laadi kõne? Kui jah, siis kuivõrd selline ettevalmistus aitab?
Ei, sellist ergutavat kõnet pole. Räägime kas olnud või siis eesootavast mängust, olulisematest asjadest, mida tuleb järgmise meeskonna puhul tähele panna.
Kuivõrd aitab «hirmus» usk võitu välja tulle 20-25-punktilisest kaotusest?
Sõltub, mis meeskonnaga mängime. Oleme näiteks Valgaga kohtudes olnud taga, kuid siiski teadnud, et oleme tugevamad, me võime võita ja oleme kaotusest välja tulnud.
Kui kaotame aga Lietuvos rytasele või Kaunase Žalgirisele 20-25 punktiga, siis… siis kui nii on viimasel veerandajal, tuleb lihtsalt kõvast mängida, et asi natukenegi parem välja näeks.