Pühapäeva varahommik Tartu kesklinnas ei olnud seekord selline nagu tavaliselt. Need tudengid, kes sattusid alles kella kuue paiku lokaalidest koju liikuma, nägid läbi pimeduse sebimas ärevaid sportliku välimusega inimesi, kel ühes käes suusad ja teises käes kepid. Vanemuise ees seisti pikas järjekorras, et saada bussidele, mis viisid spordisõpru Otepääle, et startida 42. korda toimunud Tartu maratonile.
«Osa sõpru ärkas hommikul kell kolm ja hakkas Tallinnast Otepää poole sõitma,» rääkisid kaks kolmekümnendate eluaastate lõppu jõudnud härrat stardipaigas. Nemad ise olid eelneval päeval Tartusse ööbima tulnud, et natukene rohkem unetunde saada. «Meie jaoks on see esimene maraton. Vorm eriti hea pole, kuid looma moodi jõuga tahame lõpuni ära sõita,» selgitasid mehed, kellest ühel oli viimase kahe aasta jooksul kogunenud kõigest 15 suusakilomeetrit.
Erinevad eesmärgid
Stardisaginas liikus ringi väga värvikas seltskond – oli neid, kelle näost kiirgas enesekindlust, oli neid, kelle kehakeelest võis välja lugeda ärevuse märke. Stardiks valmistujate hulgas oli vanu veteranrahvasportlasi, kellega sulandusid ühe ja sama eesmärgi nimel ka äsja puberteedieast väljunud noorukid. Osa inimesi kasutas viimaseid minuteid suuskade määrimiseks. Tehvandi suusastaadioni suur termomeeter näitas sõitjate eksitamiseks kaks kraadi sooja, kuid tegelikult oli väljas umbes viis külmakraadi. Ilmselt selle õnge siiski keegi ei läinud.
«Mingisugust kohta ma taga ei aja. Taktika on peamine – tuleb sõita rahulikult omas tempos.»
Karukostüümis meesterahvas oli mõni minut enne starti veel unine ja tema suuskade määrimisest ei hoolinud. «Uni oli kõva, kuid õnneks üks teine karu ajas mind hommikul üles. Hommikul olid mu vanad head puusuusad kadunud, kuid sain viimasel hetkel õnneks ühed plastiksuusad,» kirjeldas kuuendat korda startinud karu oma hommikusi seiklusi.
Suurem osa startijaid oli siiski tunduvalt tõsisemalt meelestatud ning paljudel olid kindlad eesmärgid. Üks härra, kes umbes 30 aastat tagasi esisaja hulka jõudis ning seejärel 25 aastat maratonidest pausi pidas, plaanis taastada oma koha vähemalt esituhandes, et sealt kunagi taas vanade tulemusteni edasi rühkida. Selle saavutamiseks pidi seekordsel pikal distantsil selja taha jätma umbes viis ja pool tuhat inimest.
Suusatajad asusid 63 km pikkusele rajale kell üheksa hommikul ja sõiduks olid peaaegu perfektsed tingimused. Seda kinnitas pea iga inimene, kellega õnnestus erinevates toitlustus- ja teeninduspunktides rääkida. Nõustusid ka Kuutsel suusatajaid aidanud määrdemeistrid. «Enamik inimesi on ise määrimisega hakkama saanud. Mõnele paneme veidi pidamist juurde,» selgitasid abivalmid mehed.
Toidu poole pealt jagati sportlastele igas punktis leiba, soola, hapukurki, rosinaid ja saiakesi. Joogiks sai võtta mustikasuppi, puljongit, jõujooki, teed, vett ja kohvi. Kehakinnitust vajas Peebus ka Marko Tõnissaar, kes oli ennast riietanud viikingiks ja kaela riputanud ehtsa ilvese naha. Markolt sai ka uuritud, ega mees karda võimalikku pärast sõitu toimuvat dopinguproovi. «Ei, seda ma ei karda. Mina olen maamees, kuidas ma veel seda dopingut peaks jaksama osta,» rääkis 24 km enne lõppu mitte mingeid väsimuse märke näidanud viiking, kes ei salanud, et õhtul ootab koos sõpradega ees ka tähistamine. «Mingisugust kohta ma taga ei aja. Taktika on peamine – tuleb sõita rahulikult omas tempos.»
Erinevates raja osades samade inimestega kohtudes oli näha, et maraton võib inimeste jaoks toimida õnnehormoonina, sest paljudel oli lõpu poole nägu rohkem naerul kui alguses. «Sooja õlle nimel!» hüüdis laskumiselt tulnud mees ergutajatest mööda sõites. Raja äärde kogunenud rahvas suutis paljudele suusatajatele lisaenergiat süstida, kuigi seljataga oli juba ligi 40 km Lõuna-Eesti kupleid.
Sakslanna Hella Dietze armastab sõita erinevaid maratone üle Euroopa, kuid Palu toitlustuspunktis võis tema näolt välja lugeda, et Tartu maraton on leidnud koha tema südames. «Tartu maratonil sõidan ma esimest korda, kuid 1980. aastatel olen ma korra Eestis juba käinud,» muigas sakslanna, kelle sõnul oli rada suurepärases korras ja ilm samuti perfektne.
Kontoriroti jaoks treening
Samas punktis võtsid kerget kehakinnitust ka kaks kontorirotti, kelle sõnul pole Tartu maraton nende jaoks üldse mitte aasta tippsündmus, vaid hoopis treening. «Õige võistlus toimub alles suvel, kui seisab ees kontorirottide jooks,» selgitasid nad. Üks meesterahvas oli selga pannud viigipüksid ja triiksärgi, teine nägi aga välja nagu ehtne rott.
Lõpuks oli väga kireval ja erineval seltskonnal aga 63 km klassikasuusaradu seljataga ja suusasõbrad jõudsid oma ühisesse Mekasse – Elvasse. Mindi järele oma diplomile, vahetati muljeid ja võrreldi aegasid. «Aeg on umbes sama, mis mul igal aastal on olnud, kuid koht on tuhande võrra kehvem kui eelmisel korral,» rääkis Aule Kink, kes kõigest poolteist kuud tagasi oli veel karkudel, kuid nüüd oli jõudnud Tartu maratoni finišisse. «Lisaks sellele, et osalejaid on juurde tulnud, on ka tase kõvasti tõusnud,» tegi ta sõidust omad järeldused.
Østensen võitis põneva finišiheitluse
Seekordse Tartu maratoni võitis norralane Simen Østensen, kes pani oma paremuse maksma põnevas lõpuheitluses, kui üheskoos lähenes Elvale 17-meheline liidergrupp. Parima eestlasena jäi Algo Kärp lõpuspurdis 11. kohale.
«Mul on hea meel, et suutsin nii kiire finiši teha, tundsin ennast täna tugevana,» arutles võidukas Østensen. «Viimasel 15 km sain aru, et tuleb grupifiniš ja et viimase 500 meetri jooksul tuleb endast parim anda.»
Teise koha sai eelmise Tartu maratoni kiireim mees Jörgen Brink Rootsist ja kolmas oli võistluse kahekordne võitja Anders Aukland Norrast. «Simen oli täna minust kiirem, aga ma olen väga rõõmus, et sain taas poodiumil olla,» oli Brink rahulolev. «Tartu maratoni rada on pikamaasuusatamise karikasarjas üks parimaid.»
Algo Kärp ei suutnud lõpus enam maratonimeestega samas rütmis püsida ja langes napilt esikümnest välja. «Viimastel kilomeetritel panid maratonimehed paaristõuked mängu ja kuni viimase kilomeetrini oli see isegi okei, kuid siis läks raskemaks ja kaotasin neile,» selgitas ta. «Kahju on, aga vähemalt sain selle maitse kätte, et Tartu maratoni võitmine ei ole võimatu.»
Parima naisena jõudis Elvasse norralanna Sandra Hansson, kes sai üldarvestuses 43. koha. PM
Tulemused
1. Simen Østensen (Norra) 2:45.01,7
2. Jörgen Brink (Rootsi) 2:45.02,1
3. Anders Aukland (Norra) 2:45.02,3
4. Børre Næss (Norra) 2:45.02,3
5. Stanislav Rezac (Tšehhi) 2:45.03,0
6. Christoffer Callesen (Norra) 2:45.03,7
11. Algo Kärp 2:45.07,6
18. Raido Ränkel 2:45.18,6
22. Andre Mets 2:51.42,9
25. Jaak Mae 2:52.51,7
26. Timo Simonlatser 2:53.07,7
Parim naine:
43. Sandra Hansson (Norra) 2:58.53,3
Parim eestlanna:
164. Tatjana Mannima 3:10.59,4