Suusaliidul pole plaanis vanu dopinguproove uurida

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra ja Rootsi suusajuhid on otsustanud, et nende sportlaste vanad vereproovid lähevad uude kontrolli. Eestis esialgu sellest hoidutakse.
Norra ja Rootsi suusajuhid on otsustanud, et nende sportlaste vanad vereproovid lähevad uude kontrolli. Eestis esialgu sellest hoidutakse. Foto: AFP/SCANPIX

Norra ja Rootsi suusaliit on teatanud, et kavatsevad koguda kokku ja lasta uuesti analüüsida oma sportlaste 1990. ja 2000. aastatel võetud dopinguproovid. Selle aktsiooni abil üritatakse jõuda selgusele, kas toonaste spordisangarite ümber tekkinud kuulujutud keelatud ainete tarvitamisest peavad paika või mitte.

Võrdusmärk suusatamise ja dopingu vahel on kuum teema ka Eestis, kuid suusaliidu peasekretäri Margus Hernitsa sõnul pole siinmail plaanis Skandinaavia eeskuju järgida.

Eile ennelõunal Postimehega vesteldes kinnitas Hernits, et pole norralaste ja rootslaste kavatsusest midagi kuulnudki. Samas ta aimas, et põhjuseks võib olla rootslaste möödunud nädalal esilinastunud dokumentaalfilm, kus räägiti Norra legendi Bjørn Daehli kahtlastest verenäitudest. Kahtlustusi on kõlanud ka teise norralaste, ent vastukäiguna ka Rootsi enda suusatajate aadressil.

«Nendes riikides on see praegu kuum teema, kuid ma ei näe põhjust, miks peaksime Eestis hakkama vanu asju uuesti kontrollima,» sõnas Hernits. «Mina isiklikult seda ei teeks… mida see vanade proovide kallale minek ikka annab või päästab.»

«Küsimus on ka selles, kuidas vanu juhtumeid lahendada. Võib-olla tuleks tõmmata kuhugi maale joon vahele, mis eraldaks vana ja uut perioodi.»

Kaks aastat tagasi ilmsiks tulnud ja siiani rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtu käänulistes koridorides arutluse all oleva Andrus Veerpalu dopinguloo alguses räägiti samuti võimalusest, et rahvusvaheline suusaliit FIS laseb kontrollida ka eestlase vanu proove. Avalikkusele pole teada, kas käimasoleva kohtuloo raames on seda tehtud.  

Tegelikult on aga Eestigi suusatamises samamoodi kui norralastel ja rootslastel kahtlasi juhtumeid. Liiga kõrge hemoglobiini näidu tõttu ei lubatud Jaak Mael startida 2005. aastal Nove Mesto MK-etapil ning samal põhjusel pidi ta kaks aastat hiljem jätma vahele osa Sapporo MMist. Kaspar Kokk jättis hemoglobiini kõrge taseme tõttu vahele Vancouveri olümpia 15 km vabatehnikasõidu,  2010. aasta detsembris oli aga näit liiga kõrge Kein Einastel ja Algo Kärbil ning neil jäi seepärast startimata Tour de Ski’l.

Toona piirduti vaid mõnepäevaste võistluskeeldudega ning kui näitajad taas korras, võisid suusatajad uuesti muretult võistelda. Dopingu tarvitamist ei näidanud ükski proov – täpselt nii nagu ei näidanud midagi ka nüüd kahtluse alla sattunud norralaste proovid.

Mõistagi võib küsida, mis mõtet on uuesti kontrollida juba puhtaks osutunud dopinguproove. Vastus on aga lihtne: aastatega on analüüsimeetodid täiustunud ning tänapäeval suudetakse tuvastada rikkumisi, mille avastamisega kümmekond aastat tagasi veel hakkama ei saadud. Kui sportlased on puhtad, pole kordustesti vaja karta, kuna ka nüüd puhtaks osutunud proov annab selge signaali, et tegemist oli ja on ausa sportlasega.

Eesti antidopinguagentuuri nõukogu liikme Kristjan Porti sõnul kehtib praegu kohustus säilitada kõik dopinguproovid järelkontrolli võimaluseks kaheksa aastat. Tegelikult on aga alles ka palju varem võetud proovid, kuna vanasti valitses komme säilitada neid igaks juhuks ning uue kontrolli tegemiseks olevat need täiesti kõlblikud.

Port kinnitas, et Eesti antidopinguagentuur ei hakka omal initsiatiivil vanu proove uurima. Ettepanek peaks selleks tulema rahvuslikult alaliidult, ent praktika näitab, et need organisatsioonid tegelevad pigem oma sportlaste kaitsmise kui süüdistamisega.

Lisaks seab oma piiri ka töö kallidus – valimatult kõikide sportlaste proove uuesti kontrollida polevat nagunii realistlik. Loogilisem olekski tegeleda just nende sportlastega, kelle kohta on konkreetne kahtlustus. «Küsimus on ka selles, kuidas vanu juhtumeid lahendada. Võib-olla tuleks tõmmata kuhugi maale joon vahele, mis eraldaks vana ja uut perioodi,» arutles Port.    

Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli jäi vanade proovide avamisest rääkides diplomaatiliseks. «Kõigepealt oleks hea teada, mida norralased ja rootslased selle sammuga taotlevad. Võib-olla soovitakse näha, kuidas endised sportlased sellele teatele reageerivad ja kas mõni tuleb ise keelatud ainete tarvitamist üles tunnistama,» arutles Seli. «Kindlasti on oma osa teadlastel – kui nad kinnitavad, et tänapäevased meetodid annavad täpsemaid tulemusi, tuleb neid ka kasutada. Arvan, et seda ei peaks kartma, sest õige hõlma ei hakka ju keegi.»

Seli sõnul on olümpiakomitee seisukoht selge ja vankumatu: sport peab olema aus. «Ebaausus peab kaduma! Praegugi valitseb ju olukord, kus mõned sportlased suudavad hankida arstide kaudu loa, mis lubab tervise tõttu tarvitada keelatud aineid,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles