Enim patustavad dopinguga India ja Venemaa kergejõustiklased

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tatjana Kotova võitis 2002. aasta EMil kulla ebaausalt.
Tatjana Kotova võitis 2002. aasta EMil kulla ebaausalt. Foto: SCANPIX

Rahvusvahelise Antidopinguagentuuri (WADA) võistluskeeldu kandvate kergejõustiklaste nimekirjas leiab enim suurriikide India ja Venemaa sportlasi – vastavalt 52 ja 33. Võrdluseks, USA lipu all võistlevatest kergejõustiklastest on praegu karistust kandmas kümme ja Suurbritanniast neli sportlast.

Indias on keelatud ainete kasutamine levinud juba keskkoolispordis. «Eelmisel aastal andis meie keskkoolide meistrivõistlustel positiivse dopinguproovi 11 sportlast,» räägib sealne tuntud spordiküsimustega tegelev advokaat Lovely Dasgupta intervjuus BBC-le.

«Sel teemal peaks toimuma tõsine debatt, ent teemat ignoreeritakse täielikult. Tihti tarvitavad noored sportlased keelatud aineid enese teadmata, sest treenerid tahavad iga hinna eest võita. Lapsed kardavad oma kohta võistkonnas kaotada ning seetõttu söövad ilma küsimusi küsimata kõike, mida treenerid neile annavad,» lisab Dasgupta. See omakorda vähendab tihti vaesuses elavate noorte võimalusi haridusteed jätkata ja hilisemas elus hea töökoha saamist.

2010. aasta Hea Tahte mängudel saatis Indiat mõningane edu, hiljem tulid aga tagasilöögid. Näiteks võideti naiste 4 x 400 meetri teatejooksus kuldmedal, ent hiljem andsid teateneliku kolm liiget positiivse dopinguproovi.

Probleeme on ka lähitulevikus mitmeid suurvõistlusi korraldaval Venemaal. Vaid mõne päeva eest annetas Venemaa Antidopinguagentuur (RUSADA) WADA-le küll suurema summa raha, et võitlust ebaausate võtete vastu tõhustada, ent uudiseid riigi sportlaste põrumise kohta dopingukontrollis tuleb pea igal nädalal.

Eelmisel nädalal teatas RUSADA, et Londoni olümpiakoondisesse kuulunud ujuja Natalja Lovtsova on patustanud dopinguga ning saanud kahe ja poole aasta pikkuse võistluskeelu. Vaid kaks päeva varem teatas RUSADA, et määras koguni kuue aasta pikkuse võistluskeelu ujujale Ksenja Moskvinale, kes rikkus dopingureegleid juba mitmendat korda. 2009. aastal krooniti Moskvina lühirajaujumise Euroopa meistriks. Märtsi alguses määrati aga tagantjärele karistus viiele 2005. aasta kergejõustiku MMil medali võitnud Venemaa ja Valgevene kergejõustiklasele.

2013. aastal on Venemaa sportlastest võistluskeelu saanud juba 16. Teatavasti korraldab Venemaa lisaks järgmise aasta taliolümpiale ka suve lõpus kergejõustiku maailmameistrivõistlusi.

Osa sportlaste arvates ei tohiks riikidele, kelle atleedid on dopinguga patustamises esirinnas, üldse tiitlivõistluste korraldusõigust anda. «Suvine MM ei tohiks minu arust Moskvas toimuda,» ütles Briti kaugushüppaja Jade Johnson pärast seda, kui tema kauaaegne rivaal Tatjana Kotova dopingu kasutamisega vahele jäi. «Riigid peavad oma sportlaste eest vastutama. Venemaa sportlased jäävad väga tihti vahele, aga mitte midagi ei muutu. Kui sel oleks karmimad tagajärjed ka suurvõistluste korraldamise andmises osas, siis ehk pingutaks riik rohkem, et dopingutarvitamine väheneks,» lisas ta.

Johnson ja Kotova olid aastaid rivaalid, näiteks 2002. aasta EMil võitis Kotova kulla ja Johnson hõbeda. «Mul on tunne, nagu oleks mind röövitud. Leian, et vahelejääjatele tuleks määrata eluaegne võistluskeeld, see paneks rohkem kaaluma, kas tasub keelatud aineid tarvitada,» lisas Johnson.

Tihti saadakse dopingupatustamisest teada aastaid hiljem ja seetõttu ei saa puhtad sportlased kunagi nautida väljateenitud au. Nii juhtus näiteks 2011. aasta sise-EMil naiste 800 meetri jooksus hõbeda võitnud briti Jenny Meadowsiga. Kulla võitnud venelanna Jevgenia Zinurova andis hiljem positiivse proovi. «Mul oli selles jooksus nii suur edumaa ja nüüd on selge, kuidas ta mu lõpus alistas,» sõnas Meadows BBC-le. «Minu jaoks oleks tiitlivõit olnud sportlastee tipphetk, miski, mida olen terve elu oodanud ja mille nimel treeninud. Kuid ma ei saanud kunagi poodiumi kõrgeimal astmel seista ja seda tunnet kogeda.»

Lisaks süüdistab Meadows just toda jooksu hiljem saadud raskes vigastuses. «Mõtlesin, miks ma olin kehvem ja teiseks jäin ning tõstsin treeningkoormust. See viis aga Achilleuse kõõluse vigastuseni, mis jättis mu eemale ka kodustest Londoni olümpiamängudest,» sõnas ta. «Sel vigastusel oli otsene seos Zinurova dopingukasutamisega.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles