/nginx/o/2013/03/29/1663764t1he283.jpg)
«Kaarel Nurmsalul, kui ta kõvasti tööd teeb ja samal moel areneb, pole piire. Ta võib jõuda esikümnesse, poodiumile, võita ... Sporti pole ju mõtet teha vähema kui võidu nimel,» kiitis Soome suusahüppekoondise teine treener Topi Sarparanta oma hoolealust.
Lõppenud talvel treenis Nurmsalu koos Soome koondisega, Sarparanta oli tema personaalne juhendaja.
Kuidas tuleval hooajal süsteem toimima hakkab, pole teada, sest Soomele kulda ja karda toonud ala on praegu omadega põhjas ning koondise peatreenerile Pekka Niemeläle võidakse anda hundipass. Mis tähendab, et ka Sarparanta võib koondise juures mitte jätkata.
Soomlastest parem
«Tegelikult Soome koondise süsteem, nagu meie Niemeläga seda näeme, töötab,» selgitas Sarparanta. «Nurmsalu areng – ta oli hooaja lõpuosas soomlastest selgelt parem – kinnitab minu arvamust.»
Nurmsalu olla Sarparanta sõnul ainuke, kes Soome koondise juures otseselt treenib: «Kõigil teistel sportlastel on oma juhendajad, kes seavad plaanid ja kohendavad tehnikat. Niemelä ainus ülesanne on võistlustel koondislastele hüppetorni jalamilt lipuga lehvitada, et nüüd on tuuled head, anna minna! Nurmsalu seevastu harjutab minu ja Niemelä filosoofia alusel ning tulemus on silmaga näha. Milleks Niemelät vallandada? Temal pole kehvades tulemustes vähimatki süüd. Probleem peitub selles, et igal Soome suusahüppajal on nii palju juhendajaid, et ta ei tea, kellelt mida võtta, mida jätta, ja juhe jookseb lõpuks kokku.»
Muide, ka Nurmsalul juhtus ühel võistlusel nii, et suisa kuus meest üritasid talle õpetussõnu jagada. Nurmsalu lahendas asja lihtsalt: teatas abipakkujaile, et võtab kuulda vaid oma treenerit: «Esitage ideed Sarparantale, tema analüüsib ja edastab vajaliku mulle.»
Soome koondise peatreener saab paika lähinädalatel, kuid Sarparanta kinnitas, et tema seda ametit vastu ei võta ka siis, kui pakutakse: «Ei ole huvitatud. Tahan Nurmsaluga tööd jätkata. Koondise abitreeneri koht on OK, enamat ma ei ihka.»
Sarparanta sõnul pole loota, et Nurmsalu juba Sotši olümpial medalit jahtima hakkab, ent esikümnekohta küll: «Kui ta kaks korralikku hüpet kokku saab, siis miks mitte. Tööd on vaja teha. Füüsist parandada, tehnikat lihvida, varustusest viimast võtta ... Julgust poisil jätkub, enesekindlus tuleb treeningute ja heade hüpetega.»
Treenerikoht lahtine
Nurmsalu on eeskujulik õpilane, kiidab Sarparanta: «Hüppetehnika koha pealt ma ei tingi ja seda Nurmsalu tajub, aga muus osas käivad meil aeg-ajalt arutelud. Ta on mõtlev sportlane, lisaks motiveeritud – tahab kaugele jõuda. Meil pole nii, et mina olen boss ja tema alluv, vaid me teeme koostööd. Tõsi, teinekord on vaja poiss paika panna. Karmide sõnadega, kuid asja eest.»
Ent kas Sarparanta ei tahaks asuda Eesti koondise peatreeneriks?
Sarparanta: «See on mõeldav, kuid vaid tingimusel, et ma treenin MK-sarja sportlasi. Paraku on hetkel sel tasemel vaid Nurmsalu. Martti Nõmme peaks esmalt aastakese-paar Kontinentaalsarjas võistlema ja nõndaviisi arenema, ülejäänutel tuleks alustada FIS-sarjast. Peatreeneri asi pole sponsoreid otsida ega süsteemi üles ehitada, see olgu alaliidu rida. Peatreener juhendagu tippe ja vastutagu tulemuste eest.»