Kuigi hetkel püsib veel lahtisena, kas dopingusüüdistustest vabastatud Andrus Veerpalu leiab endas jõudu veel Sotši olümpiamängudel võistlustulle naasta, on vanameistri karjäär ikka fantastiline.
Videod ja statistika: Andrus Veerpalu imeline karjäär
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
1. aprill 2013, 07:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese FISi võistlusel tegi Veerpalu juba 1989. aastal, kuid esmakordselt maailmakarikaetapil startis ta 12. detsembril 1992. Ramsaus. Kokku startis Veerpalu 120. MK-etapil, jõudis poodiumile 11 korda, millest kuuel korral kõrgeimale astmele.
Eriti võimsad numbrid peegelduvad Veerpalu karjääri statistikas vastu aga tiitlivõistlustel. Maailmameistrivõistlustel on Veerpalu startinud 22 korda (18 individuaalset + 4 meeskondlikku) – kolmel korral on ta jõudnud poodiumile, kahel korral nendest on ta saanud kaela kuldmedali.
Olümpiamängudel on Veerpalu stardis olnud 11 korda (9 individuaalset + 2 meeskondlikku), kolm korda on ta võitnud medali, kahel korral kõige kirkama.
Vaata Veerpalu võitu Salt Lake City olümpiamängudel, kus Jaak Mae oli kolmas, siit.
Vaata Veerpalu kuldmedali võitu Torino OMil siit.