Eesti koondislased lisavad kodusele jalgpalliliigale värvi

Vladimir Voskoboinikov (vasakul). Foto: Peeter Langovits

Koondisekandidaatide naasmine Eesti meistriliigasse muudab konkurentsi põnevamaks – hooaja avavoorud on näidanud, et üllatusi võib tulla veel palju.

Eesti jalgpalli meistriliigas mängib tänavu üle pika aja taas arvestatav hulk mehi, kes on reaalsed rahvuskoondise kandidaadid. Laupäeval kuulusid Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia kohtumises esmakordselt värske klubi algkoosseisu nii ründaja Vladimir Voskoboinikov kui ka poolkaitsja Aleksandr Dmitrijev.

Kui Dmitrijev pääses Levadia eest tänavu esmakordselt paarikümneks minutiks platsile juba eelmises voorus Narva Transi vastu, siis Eesti koondise eest 33 mängus neli väravat löönud Voskoboinikov allkirjastas Kaljuga kolmeaastase lepingu alles lõppenud nädala alguses ning jooksis uue klubi särgis platsile esimest korda. Viimati Thbilisi Dinamo eest mänginud Voskoboinikov otsis aktiivselt klubi ka välismaalt, käies märtsi algul testimas näiteks Norra esiliigaklubis Bryne FK, kuid lepinguni ei jõudnud.

«Kaks varianti oli peale Kaljusse tulekut, aga kuna neist asja ei saanud, siis mis sellest rohkem rääkida,» ütles ründaja. Samuti oli tal võimalus jätkata Gruusias, aga seda ei soovinud Voskoboinikov ise. «Seal hakkasid toimuma mingid täiesti arusaamatud asjad. Käisin nii klubi presidendi kui ka peatreeneri jutul, treener teatas mulle aga, et temalt pole mõtet küsida, tema ei otsusta midagi. No millest me nii räägime,» kirjeldas Voskoboinikov Dinamos toimunut.

Sümboolselt tegi Voskoboinikov Kalju särgis debüüdi endise kodumeeskonna vastu, sest oma karjääri esimest profiklubi Levadiat on ta jõudnud esindada koguni mitmel korral. «Emotsionaalselt oli kindlasti eriline nende vastu mängida ja võidu üle on selle tõttu topelt hea meel,» sõnas ründaja pärast Kalju 1:0 paremusega lõppenud kohtumist. Terve mängu jooksul silmapaistvalt tegutsenud Voskoboinikov tunnistas, et korraliku vormi saavutamiseks kulub siiski veel nädal või paar.

«Pean veel natuke uue meeskonna stiili ja liigaga harjuma,» tõdes ta, nentides samas, et Tarmo Neemeloga kõrvuti mängimine talle sobib. «Oleme küll mõlemad pikka kasvu, aga Tarmo on siiski pigem see, kes palli katab, samas kui mulle meeldib jooksu peale küsida,» kirjeldas ta meeste omavahelist tööjaotust. Ka Neemelo jäi avamängu koostööga rahule. «Oleme ennegi koos mänginud, koondises Leedu vastu. Voskoga on hea see, et keelebarjääri meil pole, välismaalastega on see algul takistuseks saanud,» märkis Neemelo.

Levadia juhendaja Marko Kristali sõnul soovis ka eksklubi Voskoboinikovi juba suvel enda ridadesse. «Paraku otsis ta siis veel klubi mujalt, kui aga nüüd pakkumine lauale tuli, oli meil meeskond juba komplekteeritud,» nentis Kristal.

Samuti on selge, et vähemalt suveni jätkab Eestis Dmit­rijev, kes oli seljatrauma tõttu pikalt klubita. Viimati Valgevenes mänginud kaitsev poolkaitsja sai vigastuse tõttu rahvuskoondist aidata vaid ühes mullusügiseses valikmängus, kuid on nüüd lõpuks selja korda saanud. «Mängude järel saan siiski veel eraldi massaaži,» märkis Dmitrijev arsti ruumist väljununa.

Dmitrijev tunnistab ausalt, et Eestisse naasmisel valmistas talle pisut muret mõte kunstmuruväljakutel tegutsemisest. «Väga ootan, et saaksin murule. Kuus kuud pole mänginud, füüsiline seis pole kõige parem. Suurt probleemi aga enam pole, nüüd on vaja lihtsalt mängida. Tahaks ikka praegusest paremini esineda,» oli ta oma laupäevase etteaste suhtes pisut kriitiline.

Kui märtsis mängis Dmit­r­ijev Levadias veel amatöörlepingu alusel ja ilma palgata, siis nüüd on ta välisklubi otsimisest loobunud ning seob ennast endise koduklubiga pikemaks. «Vähemalt suveni mängin siin, minimaalselt,» sõnas ta. «Me ei ole küll veel klubiga kokkulepet sõlminud ega lepingut allkirjastanud, aga olen kindel, et sellega ei teki mingeid probleeme.»

Kalju päästjaks kujunes laupäevases mängus taas Hidetoshi Wakui, kes 39. minutil palli väravasse saatis. Superkarika finaalis saadud kaotuse eest revanši võtnud Kalju peatreener Igor Prins märkis, et Voskoboinikovi lisandumine annab talle võimaluse tegutseda edaspidi kahe ründajaga ehk 4-4-2-süsteemis. «Eks Wakui peab koos Eino Puriga keskel hakkama saama, aga tema töökuse juures jõuab ta igale poole. Avapoolajal suutsime nende käigud kinni panna, teisel vajusime natuke liiga alla ja lasime neil pikki palle mängida.»

Kristal jäi nõusse, et tegu oli võrdse mänguga. «Neil leidus mees, kes ära lõi, meil aga võtmega meest polnud. On täiesti eri asi, kas mängida karika või punktide peale – ma võtaks iga kell pigem kolm punkti. Samas liigas on viimastel aastatel alati mängud Kalju poole läinud. Küll ükskord läheb teisiti ka, aga täna polnud veel see päev. Väikesed asjad, lastakse pallil kastis põrgata, lüüakse pallist mööda …» nentis Kristal.

Tabloo

Eesti meistriliiga, IV voor

Nõmme Kalju – Tallinna Levadia 1:0 (39. Wakui), Narva Trans – FC Flora 0:3 (4. Palatu, 18. Logua, 41. Prosa), Paide LM – Sillamäe Kalev 2:1 (5. Mägi, 78. Kööp – 76. Zahovaiko), Tallinna Kalev – Kuressaare 1:0 (48. Sillaste), FC Infonet – Tartu Tammeka 0:0

Tabeliseis: 1. FC Flora 10 p, 2. Nõmme Kalju 10 p, 3. Tallinna Levadia

9 p, 4. Sillamäe Kalev 7 p, 5. Tartu Tammeka 4 p, 6. Tallinna Kalev 3 p, 7. Paide LM 3 p, 8. FC Infonet 3 p, 9. Kuressaare 1 p, 10. Narva Trans 0 p