Eestimaa velotuur: justkui Tour de France

Jaan Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meeskond tegi eile peagrupi ees jooksikute püüdmisel suure töö ja tänu sellele õnnestus neil säilitada Gert Jõeääre seljas velotuuri liidrisärk.
Eesti meeskond tegi eile peagrupi ees jooksikute püüdmisel suure töö ja tänu sellele õnnestus neil säilitada Gert Jõeääre seljas velotuuri liidrisärk. Foto: Karli Saul / SCANPIX

Tour of Estonia pole eripärane velotuur, kõik toimib samal moel, nagu sajanditega kinnistunud rattasõidu tavad ette näevad. «Justkui Tour de France,» selgitas Eesti koondise peatreener Toivo Suvi kolmandal, Tallinnast Tartusse kulgenud etapil toimunut. «Meie meeste ülesanne oli kaitsta Gert Jõeääre liidrisärki ja see õnnestus.»

Kõik sujus nii, nagu pidigi. Neli ratturit, kes endast ohtu ei kujutanud, pühkisid kohe oma teed, korjasid vahefinišites preemiasekundeid Jõeääre peamiste jälitajate eest ning Eesti koondis sai rahulikult asuda peagrupi ette tempot kontrollima. Tuul oli vastu, mis röövis mõistagi eestlaste jõudu, kuid säärane see jalgrattasõidu taktika juba on.

Nüüd tuleb ise mees olla

«Meie mehed tegid tööd algusest lõpuni. Teisi appi ei tulnud,» rääkis Suvi. «Ei pidanudki tulema. Milleks? Eesti koondise asi oli liidrisärki kaitsta ja viimaks jooksikud kinni püüda. Eks me lõpus vunkisime korralikult, aga teistviisi ju ei saa.»

Vahepeal põgenikega ligi viiele minutile kasvanud vahe sõideti enne Tartu linna piiri tagasi vaatamata sellele, et distantsi lõpuosas oli üsna korralik küljetuul. Rattaguru Jaan Kirsipuu, kes abistas Astana farmimeeskonda, oli ometi pisut hämmingus: «Ma ei saa aru, miks tugevamad tiimid ei rünnanud? Tuul ju sobis selleks. Nad võinuks vähemalt üritada punti lõhki vedada.»

Oli kuidas oli, kuid lõpusirgele jõudis peagrupp koos ja teravaima sprindijalaga oli taas itaallane Angelo Furlan, kes võitis Tallinna-Tartu võidusõidu ka tunamullu. «Hea kiire sprint, mulle sobiv. Lisaks olen päris heas vormis,» sõnas Furlan.

Jõeäär, kes pole kaugeltki nadi sprinter, hoidis end tagaplaanile, sest sõidu lõpus läks enesetunne kehvaks. «Kõhus hakkas keerama. Ju sõin midagi valet. Kokkuvõttes polnud päev raske. Meeskond tegi suurepärast tööd,» teatas Jõeäär ja pühkis end kergendama.

Seekord sai eesmärk täidetud ehk Jõeääre särk kaitstud, kuid täna, Tartu ringil, läheb asi keeruliseks. Rada pole lihtsate killast ja kuigi distants on vaid 150 kilomeetrit, ei suuda Eesti koondis üksi sõitu kontrollida. Selge, et peagrupp koos ei finišeeri, mistap peab lootma Jõeääre tugevusele ja Taara abile.

«Tuleb ise mees olla, sest tiim mind väga aidata ei suuda,» oli Jõeäär võitluseks valmis.

Taaramäel tervis korras

Et laupäeval läheb meeskonnakaaslasel Jõeäärel raskeks, tõdes ka Cofidise liider Rein Taaramäe, kes tuli finišisse viimaseid puhketunde veetma. Eile õhtul kihutas Taaramäe Riiga, sealt täna lennukile ja Prantsusmaale, kus pühapäeval algab Dauphine’i velotuuriga otsustav ettevalmistus Tour de France’iks.

«Võtsin Eestis väikse puhkuse. Seisund on väga hea,» kirjeldas Taaramäe olukorda. «Olen optimistlik, mitte mures. Pärast langust järgneb alati tõus. Dauphine on tänavu erakordselt raske tõesti. Juba esimene etapp on ränk. Pelgan pisut, kuidas reisiväsimusest taastun, kuid usutavasti täidab velotuur oma ülesande. Igatahes loodan etappidel eesotsas püsida.»

Ka tervis olla Taaramäel korras: «Käisin Emajões ujumaski. Sõpradele tundus see ekstreemne, aga mulle mitte. Olen karastunud poiss.»


Tour of Estonia

Seis enne viimast etappi:

1. Gert Jõeäär 7:40.34, 2. Fredrik Ludvigsson +4, 3. Stefan Schumacher +7, 4. Linus Dahlberg +9, 5. Davide Rebellin +11, 6. Jaroslaw Marycz +12, 7. Alo Jakin +15.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles