Dauphine velotuuri 3. etapil peagrupis lõpetanud, kuid üldarvestuses kuus kohta tõusnud Rein Taaramäe ütles, et sõidu ajal läks kõik nii nagu planeeritud, kuid maksimaalsete tulemuste saavutamist segab allergiat tekitav õietolm.
Astmaatik Taaramäe kartused said teoks: õietolm segab võistlemist
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
4. juuni 2013, 19:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hetke probleemiks on õietolm, mis siin kiirelt vohama on hakanud. Nagu enne tuuri kartsin, et see võib probleemiks saada, siis nii ka on. Eile oli asi veel enam-vähem, sest oli külmem ja jahedam. Puhusin välja 85 %, see 15 %, mis puudu, oleks veel kuidagi talutav, kuid tänane test andis vaid 70 % ja 30 % vähem normaalsest on ikka jube kaotus.
Arvan, et nüüd raskematel päevadel võib tulemus kannatada, sest hapnikuvõlg on kiire tulema, kuid sellest ei tohi end häirida lasta, kuna Dauphiné tuleb lihtsalt üle elada. Juulis oleks õitsemisaeg juba suhteliselt läbi, nii et ärme meelt heida, kui Dauphiné kannatab- Tahaks ju küll ühe top10 velotuuri teha, kuid kui probleem on teada, mis tulemust pärsib, siis pole asi hull. Eriti kui teame, et juulis enam õietolmu ei tohiks olla. Loodame siiski parimat, kuid oleme valmis hullemaks!,» hoiatas Taaramäe oma blogis.
«Sõit oli enamus ajast kui matk. Olgugi, et keskmine kiirus oli 42-43 km/h, oli pundis siledal sellise tempoga ülim lebo ja jutu sumin. Asi muutus tõsisemaks kui valmistuti 10 km tõusuks ja erilist tõmblemist oli üleval, sest laskumine viis meid viimase põntsu alla. Selleks, et ees olla, tegin pool tööd ise ära ja poole aitasid tiimikaaslased. Ülesanne sai täidetud. Üleval olin umbes 30-40 vahepeal ja pärast mõnda kiltsi allamäge olin juba esi 15. Edasi madistasin nii kuis jaksasin, et ees püsida. Tõusu all olingi seal, kus vaja.
Tõusul ma täna lihtsalt istusin ja ootasin. Täna ka “jalutamist” tõusul polnud. Viimasel kildil olin päris hõivatud omadega, kuid häbi ei pea tundma, sest tõmmati päris korralikult! Edasi järgnes superkiire laskumine. Hoog tundus nii kiire, et vägisi kiskus pilk kompule, et ohh palju see kiirus küll on. No ja ta seal tiksus 90-95 km/h vahel, vägev! Edasine eesmärk oli istuda lõpuni pundi peas, sest viimased kildid tõotasid olla ohtlikud ja kurvilised. Lõpuks finišeerisin ilusti seal, kus tahtsin ja kõik oli OK,» lisas ta võistluse kohta.