Eesti naiskond lõpetas 2015. aasta korvpalli EMi alagrupiturniiri Luksemburgis teise kohaga, edasipääs oli käeulatuses.
Kreeka kõva kaitse rikkus Eesti naiskonna ilusa üllatuse
10. juuni 2013, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grupist edasi pääses vaid võitja ja esikoha selgitasid pühapäeval seni täisedu, kaks võitu saavutanud Eesti ja Kreeka naiskond. Üllatust ei sündinud, 58:43 võidu teenisid favoriidiks olnud kreeklannad. Saatuslikuks sai Eestile kehv visketabavus, mis oli suure osa mängust alla 30 protsendi ja lõpuks 31 protsenti Kreeka 51,1 vastu. Väljakult tabasid eestlannad vaid 18 viset 58st.
Kreeka valitses ka korvialust, lauavõitluses jäädi peale 41-26. «Nad tulid alguses kaitses peale nagu marukoerad, Hollandi ja Luksemburgi vastu nad nii agressiivselt ei tegutsenud,» sõnas peatreener Jaanus Levkoi. «See lõi meid täiesti rütmist välja ja tegime kiirustatud viskeid ning ei tabanud. Liidrid proovisid individuaalselt asja päästa, aga tulutult. Teisel poolajal suutsime loogilisemaid lahendusi leida. Võib öelda, et kaitsega nad meid murdsid.»
Otsustav mäng algas Eesti jaoks pallikaotuste ja vigadega, Kreeka pääses esimese veerandaja lõpuks juhtima 16:7 ja avapoolajaks oli kätte võidetud 33:19 eduseis. Kolmandal veerandajal paisus vahe juba 19-punktiliseks, ent Eesti võitles edasi. Neljanda veerandaja alguses leidis lõpuks viskekindluse Mirjam Nikolai, kelle kaugviskest sai seisuks 36:48 ja lootus püsis.
Kreeka aste kõrgemal
Otsustavat vahespurti ei suudetud siiski teha ja päris lähedal olnud edasipääsulootus luhtus. «Eks me olime tänaseks juba jõuvarusid kulutanud ka, kuigi vahetusi sain teha küll. Kreeka oli siin selgelt tugevaim naiskond ja vääris edasipääsu, nad on kogenud ja viskasid hästi. Aga turniiriga jäin rahule, meie edasiminek on ilmne ja noori tuleb pidevalt peale,» oli Levkoi optimistlik.
«Kreeka on aste kõrgemal, variante oli ka meil, aga parim pääses edasi. Eksisime lihtsatel visetel ja nemad kasutasid oma võimalused sajaprotsendiliselt ära,» kommenteeris üks koondise liidreid Merike Anderson. «Saime siiski kaks väga kindlat võitu, hea meel on Hollandi alistamise üle, kuigi kergelt ei tulnud meile miski.»
Ka mängus Kreekaga resultatiivseimaks kerkinud Mirjam Nikolai tunnustas vastast. «Meil tekkis alguses täielik paanika ja ei suutnud oma mängu kuidagi käima saada, igaüks üritas üksinda. Teisel poolajal hakkasime võistkondlikult tegutsema ja asjad sujusid paremini, muul moel me edu ei saavuta,» sõnas Nikolai, lisades, et vastastele jäädi alla jõus. «Korvi all jääme füüsiliselt nõrgaks, nii Kreeka kui Holland mängivad väga jõuliselt ja meie pikad lükati tihti lihtsalt korvi alt ära.»
Mängujuhid puudu
Nikolai järel resultatiivsuselt teine oli viimases kohtumises 20-aastane ja 1.90 pikk Maaja Bratka, kes mängib Inglismaal ülikoolikorvpalli. «Areng tuleb ainult läbi tugevate mängude, selles osas on kodune Eesti-Läti ühisliiga oma eesmärki väga hästi täitmas ja paljud saavad kogemusi ka välismaal,» sõnas Levkoi koondisevälise korvpalli kohta. Ka Nikolai kiitis noort mängijat: «Maaja oli väga tubli, ta suudab korvi all jõuliselt tegutseda.»
Koondis pidi sel suvel läbi ajama ilma kahe mängujuhita, sest Jana Rannaveski ja Kati Rausberg ei saanud naiskonda aidata. «Tagaliinis oleks üks käik veel juures võinud olla küll,» ütles peatreener.
Kui reedene mäng Luksemburgiga oli nii-öelda kohustuslik võit (Eesti võitis 79:53 – toim), sest varem oli neist kaheksal korral jagu saadud, siis Holland oli juba tõsisem vastane. Reedel tunnistas Holland Kreeka paremust 61:59. Kuigi laupäevase mängu avapoolaja eestlannad kaotasid, võeti lõpuks väga kindel 77:54 võit. «Äge mäng oli, ausõna!» oli Levkoi pärast mängu emotsionaalne. «Avapoolajal läksime veidi paanikasse, nemad kasutasid maa-ala pressingut ja jäime hätta. Aga rääkisime vaheajal ja teisel poolajal hakkasid asjad toimima.»
Lisaks Kreekale jätkavad võitlust sel aastal välja jagatava ühe pääsme eest teiste alagruppide võitjad Bulgaaria, Poola ja Iisrael. Eesti koondisel on uus võimalus EMi pääset püüda järgmisel suvel, kui jagamisele lähevad seitse viimast finaalturniiri kohta. Seal osalevad kõik need, kes sel suvel kohta ei teeni, lisaks selle aasta finaalturniiri 7.-16. kohtade omanikud.