Gerd Kanteri arvates ei maksa hooaja alguse põhjal teha MMi suhtes põhjalikke järeldusi.
Selga raviv Kanter läheb Oslosse punkte püüdma
12. juuni 2013, 06:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi ma tunnen, et pole sajaprotsendiliselt valmis, plaanin võistelda neljapäeval Oslo Teemantliiga võistlusel,» sõnas kettaheitja Gerd Kanter, kelle hooaeg on alanud üle kivide ja kändude. Tema tänavune parim tulemus 65.23 annab maailma hooaja edetabelis kõigest 13. koha, lisaks segab treeninguid ja võistlemist seljavalu.
Kanteri selg andis tunda juuni esimestel päevadel Tšehhimaal Turnovis võisteldes. Seisund muutus hullemaks sellele järgnenud lennureisil USAsse, kus Kanter osales Eugene’i Teemantliiga etapil. Koju naastes on Kanter keskendunud selja ravimisele.
«Vaevaliselt liigub asi paremuse poole,» tõdes ta. «Loodan, et olen Oslos vormis, mis lubab heita üle 63 meetri.
Tean, et tugevatest konkurentidest võistleb seal vaid Piotr Malachowski, nii et ehk õnnestub noppida ka mõni punkt.»
Kanteri jaoks on tänavune hooaeg eriline. Esimest korda valmistub ta suurvõistluseks nii, et treenerina pole tema kõrval Vesteinn Hafsteinssoni. Kolme esimese võistluse tulemuste põhjal võiks juba lüüa häirekella, kuid kogenud spordimehena ei näe Kanter selleks põhjust.
Ta tõi positiivse näitena esile Turnovi võistluse, kus kehvade ilmastikuolude kiuste heitis ta üle 65 meetri ja seejuures oli vahe Malachowskiga väike. Eugene’i võistlusest ei soovi ta aga põhjapanevaid järeldusi teha. Samas ei tea keegi, kuidas vigastus tema vormi mõjutab.
«Tegelikult on mul sarnane kogemus 2006. aastast. Ka toona olin vahepeal vigastusega kimpus, aga lõpuks heitsin just sellel hooajal oma seni pikima kaare,» meenutas Kanter. «Tegelikult olen ka hiljem raskest seisust välja roninud. Näiteks 2011. aasta MMi eel oli seis väga kehv, kuid lõpuks õnnestus mul ikkagi võita hõbemedal.»
Kanteri suured konkurendid on tänavu juba kõvasti paugutanud. Malachowski heitis laupäeval Hengelos nii vägeva tulemuse kui 71.84. Viimastel aastatel kõik tiitlivõistlused võitnud sakslase Robert Hartingu parim on samal võistlusel heidetud 69.91. Samas on Harting heitnud tänavu ka 69.75 ja 68.31, mis annaksid talle edetabelis samuti teise koha.
Tugevalt on pildil ka austraallased Benn Harradine ja Julian Wruck, kes on tänavu heitnud juba üle 68 meetri. Wruck on seejuures olnud eriti heas hoos – veel kolmel võistlusel on ta heitnud üle 66 meetri.
Kanter asub hooaja pingereas 13. kohal ja juba on ilmunud meedias pealkirju, kus küsitakse, kas Kanteril on lootus püüda MMil vaid pronksmedalit. Tiitlivõistlustelt kaheksa medalit võitnud mees oli siiski optimistlik. «Tõde selgub alles Moskvas. Elu on näidanud, et tiitlivõistlusel ei pruugi varem heidetud head tulemused kuigi palju maksta,» lausus ta.
Rasmus Mägi püstitas Eesti rekordi
Rasmus Mägi võitis Šveitsis Bellinzonas toimunud kergejõustikuõhtul 400 meetri tõkkejooksu ajaga 49,51, mis tähistab uut Eesti rekordit.
Ka endine tipptulemus, mis oli kolm sajandikku kehvem, kuulus Mäele ja oli joostud mullu Helsingi EMil.
Rekordaeg tähendab ühtlasi seda, et Mägi täitis tänavu augustis Moskvas toimuva MMi B-normi. A-normist jäi tal puudu 0,11 sekundit. PM