Eesti vehklemismeeskonna ja maailma kolmanda epeemõõga Nikolai Novosjolovi isiklik treener Igor Tšikinjov enne pühapäeval algavat EMi lubadusi ei jaga: «Oleks tegu loteriiga, siis julgeksin ennustada. Aga vehklemine pole loterii, vaid kahevõitlus, kus võidab vaimult vägevam. Räägime tulemustest pärast turniiri.»
Jutuajamine Tšikinjoviga on justkui monoloog, kuhu vahele saab pikkida paar küsimust. Rootsi koondise juurest Eestisse naasnud Tšikinjov valutab südant koduse (mees)vehklemise pärast, ent on igati valmis nõu ja jõuga aitama, kui talle vaid võimalus antakse. Siitmaalt räägib Tšikinjov.
Novosjolovist
Ei teagi, kumb on kõvem, kas Novosjolovi MM-tiitel või see, et püsib juba kolmandat aastat maailma tipus. MM-kullaks pead võitma ühe turniiri, Maailma karika saamiseks terve hooaja. Aga ikkagi on ta alles õpipoiss. Nagu minagi. Olen neli kümnendit vehklemises olnud, kuid aina avastan uut. Niipea, kui arengus peatud, rebitakse sind tükkideks. Niisiis: õppida, õppida, õppida, nagu ütles Lenin.
Meeste vehklemisest
Probleem on selles, et meil on meestest vaid üks proff, Novosjolov. Ülejäänud treenivad töö või õpingute kõrvalt. Hea, et Sven Järve pärast pausi vehklemisse tagasi tuli, muidu olnuks seis nukker. Ent sellest on vähe kasu, kui finantsid puuduvad. Saime meeskonnaga teha enne MMi kaks lühikest laagrit. Asi seegi. Aga tänase seisuga augustikuiseks MMiks raha ei ole. Alaliidu president lubas, et saab. Loodame. Sest ilma korraliku ettevalmistuseta pole asjal mõtet. Öeldakse: näidake tulemust, siis saab raha. Meil on maailma üks parimaid epeemehi, kelle ümber saab korraliku meeskonna luua. Kuidas nüüd pehmelt väljenduda... Eesti meesvehklemise eest pole aastaid hoolitsetud. Novosjolov leidis ise võimaluse, aga kõik ei leia. Pole võimalik, et eilsed juuniorid löövad kohe täiskasvanute seas läbi. Vahepealsed aastad tuleb kõvasti trenni teha. Professionaalselt, mitte töö ja õppimise kõrvalt. Edu võib tulla 25-aastaselt või veelgi hiljem.
Professionaalsusest
Veel kümme aastat tagasi võis vehklemises ka amatöör läbi lüüa. Enam mitte. Paraku on vehklemine küll elukutse, kuid palka ei maksta, erinevalt golfist või tennisest. Novosjolov vehkles Pariisi MK-etapil tuhandete pealtvaatajate ees – otsustavad matšid toimusid suisa Louvre’is –, sai kolmanda koha ning autasuks taldriku. Maailma karika võidu eest kutsuti ta Moskvasse, pakuti vähemalt korralik õhtusöök ja pisteti karikas kaenlasse. Raha vähesus pole pelgalt Eesti, vaid maailma vehklemise probleem.
Eesti meeskonnast
Eesti epeemeeskond on tänavu saanud MK-etappidel kaks neljandat kohta. Tegelikult oleme hüpanud üle varju, ent nüüd läheb raskeks. Vastased arvestavad meiega. Aga me ei hädalda, üritame nendega, kes on, anda lahingu. Kui oleks ka kolm Novosjolovit, ei tähendaks see veel meeskondlikku medalit. Tipp-pianistile peab keegi klaveri lavale kandma või Lionel Messile palli ette söötma.
Psühholoogiast
Kogu maailma paremik on tehniliselt ja füüsiliselt võrdne, võidab, kel vägevam vaim. Vehklemine pole see, mida Tšapajevi filmis näidatakse – haarad mõõga ja raiud –, vaid 90% psühholoogiat. Võtsime kasutusele jooga. Õppisime õiget hingamist, keskenduma, end optimaalsesse vaimsesse seisundisse viima... Väga kasulik oli.
Enda tulevikust
Kutsuti mind meeskonda treenima, et tööta MMi lõpuni, 1. septembrini. Aga sealt edasi? Esiteks pole ma mustkunstnik, viie kuuga kedagi tippu ei vii. Paari aastat oleks vaja. Tean, mida teha, meil on mehed, kes tahavad teha, alt tuleb paar andekat poissi peale... Teiseks: ka pärast 1. septembrit on vaja poodi süüa ostma minna. Praegu on mu tulevik lahtine. Vehklemisliidust suuliselt lubati, et saan Eestis tööd jätkata. Näis.
Vehklemise EM
• Toimub Horvaatias Zagrebis
• Eesti naiskond: Irina Embrich, Kristina Kuusk, Erika Kirpu, Julia Zuikova
• Eesti meeskond: Nikolai Novosjolov, Sten Priinits, Sven Järve, Jüri Salm
•Pühapäev, 16. juuni: meeste epee individuaalvõistlus
•Teisipäev, 18. juuni: epee meeskonnavõistlus
•Kolmapäev, 19. juuni: naiste epee individuaalvõistlus
•Reede, 21. juuni: epee naiskonnavõistlus