Mudaliigast alustanud Eesti käsipallikoondis jõudis EM-valikturniiril kindlalt järgmisesse ringi.
Puhkuseootuses käsipallurid edenesid järgmisele astmele
17. juuni 2013, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti käsipallikoondis tõestas, et EM-valiksarjas madalamasse seltskonda langemine oli tööõnnetus. Eile lõpetati 2016. aasta EM-valiturniiri esimene etapp kindla esikohaga. Viimases mängus alistati Belgia 32:23. Alagrupi esikoht tuli täiseduga. Viljandi spordihoonesse kogunenud täismaja pealtvaatajaid avaldas oma lemmikutele tunnustust viimased kümmekond sekundit püsti seistes aplodeerides.
Tegelikult oli Eesti koondis eilse mängu eel raskes seisus. Mitu seni koondises tähtsat rolli kandnud meest oli vigastuse tõttu puudu, pealegi ei teinud kõik mehed kaasa kontrollmängudes Soome ja Leeduga. Kohtumise alguses oligi eestlaste mäng uimane ja krobeline ning külalised pääsesid paaril korral isegi juhtima, kuid pärast minutilist mõtlemisaega saadi mäng käima ja lõpuks pakuti juba väravaid igale maitsele.
«Võtsime oma ära,» nentis seitse väravat visanud koondise kapten Mait Patrail ja tema näoilme väljendas ilmselget kergendust, et pikk hooaeg on ometi jõudnud. Pärast Saksamaa liigahooaja lõppu veel Kataris pallinud mees liitus koondisega alles reedel ja jõudis kaaslastega teha kõigest kaks kerget treeningut. Arvestades ka asjaolu, et Patraili kõrval mängis mitu meest, kellega ta pole varem ühes meeskonnas olnud, ei saanud ladusast kokkumängust juttugi olla.
Patrail tunnistas, et teda kimbutas pikast hooajast tekkinud väsimus. «Viimasel ajal olin igas kohtumises platsil 45–50 minutit. Aga teadsin, et seekordne mäng jääb viimaseks,» märkis ta. «Jalad olid pehmed, lisaks ei tekkinud uute kaaslastega kohe klappi, oleme harjunud erinevate mängustiilidega. Õnneks oli Eston Varusk väravas väga hea ja Dener Jaanimaa viskas ka oma väravad ära.»
Koondise peatreener Jüri Lepp viitas samuti longanud koostööle, kuid kogenud treenerina nägi ta asjade sellist käiku ette. «Rääkisin juba enne mängu, et Patral peab hakkama lahendama kaks-kaks-olukordi, ja ta tegigi seda väga hästi,» tunnustas peatreener meeskonna liidrit. «Pidime tegema ka kompromisse – näiteks meie kaitsemäng ei soosinud kiirrünnakuid, pealegi oli platsil selline koosseis, kellega on keeruline kiirrünnakuid algatada.» Samas sai Eesti vahe sisse just siis, kui mäng muutus kiiremaks ja teravamaks.
Lepp tunnistas, et tegelikult polnud pabistamiseks põhjust juba enne mängu. Võõrsil saadi Belgiast jagu seitsme väravaga ja see andis kodumänguks parasjagu taganemisteed, kuna sellist eduseisu olevat raske käest anda.
Joonemängijana pea algusest lõpuni platsil rassinud Martin Johannson loodab veelgi areneda ja seepärast näeks ta end uuel hooajal meeleldi senisest tugevamas klubis. Tänavu pallis Johannson Rumeenia meistriliigas. «Tegelikult ootab senine koduklubi mind samuti tagasi, kuid Rumeenia liigas soovitatakse kärpida välismaalaste arvu,» märkis ta. Ebahuvitavana kõlavad tema jaoks ka muud praegu pakkumisel olevad variandid. «Tunnen, et tahan ja suudaksin astuda arengus sammu edasi,» ütles Johannson.
Patraili jaoks algab täna puhkus. «Nädala veedan kindlasti Põlvas – ma pole ju sõpru ja perekonda nii ammu näinud, viimati käisin kodus jaanuaris,» rääkis ta. «Pärast seda tahaks minna kuhugi soojale maale. Aga kuhu täpselt ja kellega, seda veel vaatab.» Katari tagasi? «Ei! Sinna ma enam minna ei taha. Seal oli 45 kraadi sooja, eelistan veidike jahedamat temperatuuri.»