Eile Tartus teivashüppes isikliku rekordi püstitanud Kristjan Rahnu kinnitas, et mõtleb augustis Berliinis toimuvale MMile. «Muidu ma ju teivast ei hüppaks,» lausus viimati kolm suve tagasi kümmet ala sobitanud mees.
Rahnu kinnitas soovi taas sportlaseks saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahnu ületas teibaga kõrguse 4.96, parandades oma senist rekordit ühe sentimeetriga. Kuigi tribüünil istudes polnud atleedi rõõmupurset võimalik märgata, kinnitas ta, et rekord tekitas positiivseid emotsioone. «Isiklik rekord on ikkagi isiklik rekord … vahet pole, palju sa seda parandad,» sõnas Rahnu.
Tegelikult ei pidanud taas sportlase staatust kinnitanud mees ja tema treenerist isa Roland Rahnu eilset tulemust sugugi võimete laeks. «Oleks võinud ju kõrgemalegi hüpata – vähemalt viis meetrit. See pole ju mingi unelmate piir,» leidis Roland Rahnu.
Paraku loobus võistluse käigus korduvalt reielihast mudinud Kristjan Rahnu järgmise kõrguse ründamisest. «Jalg andis veidike tunda,» märkis papa Rahnu, aidates pojal kotti pakitud teibad auto katusele tõsta.
Üliharvast esinemisest olematuks kahanenud võistluskogemusega Rahnu toimetas Tartu Ülikooli staadionil muljetavaldava enesekindluse ja jõuga.
Algkõrgus 4.66 alistus esimesel katsel suure varuga. Järgmise kõrguse jättis ta vahele, 4.86-l tuli latt esimese hüppe ajal pärast paarisekundilist võnkumist alla, ent teisel katsel lendas Rahnu sellest kõrge kaarega üle.
Isiklikku rekordit tähistaval 4.96-l jättis ta esimese katse vahele, teisel üritusel aga sai sellestki kindlalt jagu. «Vahepeal oli vaja teiba peale uut linti kerida, esimese katse kasutamisel läinuks hüppamine liiga tihedaks,» selgitas Roland Rahnu.
Viimati nähti Rahnut võistlusolukorras möödunud suvel Eesti meistrivõistlustel. Toona jooksis ta eelvõistlusel 110 m tõkkeid 15,04 ning loobus edasistest üritustest. Kahte võistlust võrreldes märkis ta, et on praegu kehaliselt palju paremas vormis. Roland Rahnu aga meenutas, et aasta tagasi segas poega seljavalu.
Viimasel ajal on Rahnu korralikult harjutanud ning selle käigus proovinud kõiki kümnevõistluse alasid. Mitmevõistluse starti ei tihka ta aga veel minna. «Ühe võistluse pealt ei saa kümnevõistlust teha,» arvas Roland Rahnu. Kristjan aga lisas, et üritab nüüd üksikaladel võisteldes oma valmidust kontrollida. «Proovin just enda jaoks probleemseid alasid – näiteks teivashüpe pole kunagi minu meelisalade hulka kuulunud. Samas pole mõtet ainult kuuli tõugata ja ketast heita, need ei näita midagi.»
Isa ja poeg kinnitasid nagu ühest suust, et lisaks tehnilistele aladele on treeningutel ka tõsiselt jooksmisega tegeletud. «Usun, et ta on jooksus varasemate aastate tasemel,» märkis Roland Rahnu.
Mida tähendab aga Rahnu võistlusrajale naasmine Eesti kümnevõistlusele? Praegu on Berliini MMi A-norm täidetud ning tiitlivõistluse pilet sisuliselt taskus Mikk Pahapillil ja Andres Rajal. Kolmas eestlane pääseks MMile isegi siis, kui täidab B-normi 7730 punkti. Seda muidugi juhul, kui keegi teine seda tulemust hiljem ei ületa. 29-aastase Rahnu isiklik rekord on aga Eesti kõigi aegade teine tulemus 8526 punkti…
Rahnu teivashüppest leidsid positiivseid märke ka kümnevõistluse olemust tundvad spetsialistid. Nende arvates avavad sportlase vormi kõige paremini jooksud ja hüpped ning Tartus nähtu jättis positiivse mulje. Lisaks olevat Rahnu treeningutel heitnud ketast üle 50 meetri.
Isikliku rekordiga sai eile hakkama ka mitmevõistluse praegune esinumber Mikk Pahapill, joostes 110 m tõkkeid 14,30 sekundiga. Napp tund hiljem sai ta siledal maal sprintides kirja igati korraliku 11,18.
Jaanipäeva eel Saksamaal Ratingenis hooaja esimese kümnevõistluse tegev Euroopa sisemeister nentis, et seis on väga hea. «Ratingeni võistluseni on kaks ja pool nädalat – vahepeal ei kavatse ma võistelda, püüan hoopis korralikult valmistuda,» rääkis Pahapill. «Üritan seal püstitada isikliku rekordi ning koguda vähemalt 8200 punkti.»