Rein Taaramäed kimbutasid Tour de France’i teisel etapil taas astmaprobleemid.
Taaramäe Tour de France'il kõrget üldkohta enam ei püüa, jääb lootus võita etapp
1. juuli 2013, 06:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Taaramäe kolmas Tour de France algas nukralt: esimesel etapil rebis lendav jalgratas käsivarde sügava haava, teisel tekkisid astmaprobleemid, mistõttu kaotust liidrile kogunes üle viie minuti. Kõrget üldkohta Taaramäe enam ei püüa, etapivõitu aga küll.
Tunamullune Tour oli vinge – Taaramäe pidas halastamatut võitlust parima noore valge särgi pärast ning lõpetas velotuuri 11. kohaga. Tundus, et siit saab minna vaid paremaks ...
Eelmisel aastal pidas Taaramäe vastu 11 etappi, siis osutusid mäed üle jõu käivaks. Põhjus peitus põetud mononukleoosis ja kevadises kukkumises, kus purunes käeluu. Ja astmas, mis on pikalt kimbutanud.
Tänavu kustus Taaramäe jõud teise etapi viimasel, kolmanda kategooria tõusul. Künka alla jõudis Taaramäe peagrupis, finišisse 5.39 võitjast ja liidriks tõusnud Jan Bakelantsist maas. Sellega olid lootused kõrgele üldkohale kadunud.
Kaotuse põhjus: astma, nagu Taaramäe tunnistas. «Keeruline päev. Astmahood,» sõnas Taaramäe ETV-le. «Viimast tõusu, kui täisvõimsusel mindi, polnud võimalik sõita. Olnuks täna ülipikad mäed, ei tea, kuidas neist üle oleks jõudnud.»
Esimese päeva käkkisid Taaramäel ja nii mõnelgi teisel ära korraldajad üheskoos Orica-GreenEdge’i meeskonna bussiga, mis finišivärava alla kinni jäi. Esmalt taheti lõpujoon ettepoole tuua, siis, kui buss lahti saadi, tühistati otsus. Ratturid, kes viimastel kilomeetritel erinevat infot said, sattusid segadusse ja ärevusse, mispeale üks mees pani külje maha ja algas massikukkumine.
«Kuus-seitse kohta minu ees käis pauk ja nägin, et keegi Quick Stepist prantsatas vastu asfalti. Sain ühest lebavast «laibast» kuidagi mööda, järgnevalt tundsin, kuidas keegi mulle jõuliselt küljelt sisse lendas,» kirjeldas Taaramäe toimunut. «Jäin siiski püsti ja põikasin veel paarist maas lamavast kutist mööda. Siis oli hoog peaaegu nullis ning hakkasin hinge kinni hoidma, et nüüd saan kõva rahe selja tagant kaela. Pammmm! Mingi ratas lendas minust kaarega üle, kuid tundsin, et sain mingi detailiga pihta. Veel paar meest lendasid minust mööda asfaldile nagu märjad kaltsud …»
Taaramäe pääses õmblustega – rattadetail lõikas ta käsivarrele 5-sentimeetrise haava, mis jooksis tublisti verd ja tuli hotellis kinni nõeluda. Tuimastuseta seejuures.