Cincinnati Bengalsi kollanokast äärekaitsja Margus Hundil on varasuvised laagrid selja taga ning kuni juuli lõpuni ei tohi ta vastavalt Ameerika jalgpalli liiga NFL kollektiivlepingule ametlikke platsitrenne teha. «Rügan jõusaalis ja parandan füüsist, seda võib treener juhendada, kuid tehnikat ja kõike muud pean omal käel harjutama,» selgitas Hunt.
Ameerika jalgpall on äärmiselt kontaktne mäng, sestap vajavad mehed pikemat aega taastumiseks ja vigastuste ravimiseks – väidetavalt käivad kolmandik jalgpalluritest puhkuse ajal lõikusel end suuremal või väiksemal määral remontimas.
Samavõrd tähtis on mängijal püsida terve, sest tervena saad rohkem platsil viibida, teenid rohkem ja võidad parema lepingu tulevikus. Kõike eelnevat kokku võttes on NFLi mängijate kollektiivlepingus väga täpselt määratletud, millal, kui palju ja millistel tingimustel tohib meeskond hooaja eel üheskoos trenni teha.
Trenni eest saab palka
Pärast kollanokkade laagrit hakkasid Hundi jaoks kehtima kollektiivlepingu reeglid, mistõttu pärast nelja minilaagrit lõppes varasuvine treeninghooaeg, treeneri käe all ta mänguharjutusi teha ei tohi, vaid peab omaette tehnikat ja liikumisi viimistlema. Tõsiseks ühistööks läheb juuli lõpus, mil algab hooajaeelne laager, kuhu vahele on pikitud neli kontrollmängu.
Niisiis varasuvine treeninghooaeg. Sinna kuulub kolm vabatahtlikku treeningkogunemist, mis kestavad kolm või neli päeva ning kolmepäevane kohustuslik minilaager, kuhu peavad tulema kõik mängijad.
Vabatahtlikkus, tõsi, on suhteline mõiste, sest klubi ei vaata hea pilguga, kui mõni mängija, kes parasjagu vigastust ei ravi, treeninglaagri ajal rannas vedeleb. Küll aga tuleb meestele, kes vabast ajast kohale ilmuvad, maksta palka. Iga platsitreeningu ja koosolekuteruumis toimuva taktikaõppuse eest saab pallur vähemalt 155 dollarit töötasu. Mis on miljonäride jaoks küll köömes, aga abiks ikka.
Uus ja harjumatu süsteem
Treeningkogunemised on piinliku täpsusega reglementeeritud. Väljakutrenn ei tohi kesta üle kahe, päev koos kõigi üritustega üle kuue tunni. Platsil on keelatud tõsine füüsiline kontakt, kaitsmeid ei tohi kanda, lubamatud on treeningharjutused, kus üks-ühe vastu tegutsevad ründajad ja kaitsjad. Ehk siis harjutatakse tehnikat ja õpitakse kombinatsioone nii, et kokkupõrkeid ei toimu.
Hunt tunnistas, et laagrid kulgesid kenasti: «Enesetunne oli suurepärane, üritasin õppida nii palju kui võimalik, põhiliselt lihvisime kaitseskeeme.»
Ameerika jalgpall võib tunduda lihtne mäng, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Bengalsi kaitseliini treener Jay Hayes selgitas meedias, et Hundil napib kogemusi, sest ülikoolis mängiti kindlat ja üsna ühekülgset kaitset ning see olla tema suurim probleem: «Ma ei saa öelda, et Hundil pole tehnikas ja taktikas halbu harjumusi, sest tal pole sootuks harjumusi. Ta ei saa tulla ütlema, et hei, ma ründaks siin olukorras vastast hoopis nõndaviisi. Just see võib tema arengus takistuseks saada. Ta ei tegutse alati loomulikult.»
Hunt nõustub, et Bengalsi kaitse on oluliselt erinev ülikoolis mängitust nii tehniliselt, taktikaliselt kui filosoofiliselt: «Süsteem on täiesti teine, kui meil ülikoolis oli, nii formatsioonid kui kaitsjate ülesanded – näiteks tuleb mängujuhi takistamise asemel aeg-ajalt katta teisi vastaste ründajaid. Olen kombinatsioonid enam-vähem pähe õppinud, nüüd käib nende lihvimine.»
Kuna Hunt saab tõenäoliselt tänavu mänguaega niinimetatud spetsiaaltiimis, mis tuleb väljakule lahtilöökide ja väravalöökide korral, peab neidki liikumisi harjutama. Hunt tõdes, et ülikoolis blokeeris ta vaid väravalööke, mistõttu suurem osa spetsiaaltiimi tegevusest on talle uus ja vajab omandamist.
Niisiis tuleb Hundil praegu omaette treenida, kolme nädala pärast läheb kõvaks rabamiseks. «24. juulil pean klubile kohalolekust raporteerima, järgmisel päeval algab laager. Siis saame kaitsmed peale panna ja asi läheb füüsiliseks.»