Viimane hümn koondislasena tõi Reimi silmi pisara

Ekvatoriaal-Guinea vastu oma viimase, 157. kohtumise pidanud Martin Reimi saatis Lilleküla jalgpalliväljakule tütar Loreley. Foto: Liis Treimann

Eesti jalgpalli saja aasta juubel. Lahkuv veteran astub areenile, viimane hümn kisub vägisi silmi pisara. 31. minutil saadetakse mees ovatsioonidega pingile – Martin Reimi lahkumisetendus kujunes perfektseks.

«Kõige parem hetk oli meeskonnaga väljakule tulemine. Kunagi võib-olla mingi meeskonnaga veel jooksen väljakule, aga hümni enam sellises olukorras ei kuu­le. Pisar tuli silma alguses, aga siis elasin mängus kõik emotsioonid välja,» sõnas sinisärgis Ekvatoriaal-Guinea vastu oma viimase, 157. koh­tumise pidanud Reim, kelle saatis platsile ta ­enda tütar. «Ma pole küll tükk aega juba mänginud, aga nautisin neid 30 minutit jälle poistega koos olemist.»

Kui pooltund oli mängitud, tõusis pingilt Konstantin Vassiljev ja kooris seljast võistlusdressi. See tähendas vaid üht – õige pea pidi vanameister tegema oma viimased sammud Lilleküla jalgpallimurul Eesti koondise eest ja lahkuma. Kohtuniku vile kõlades tõusis 2150-pealine publik üksmeelselt püsti ja austas suurmeistrit viimase aplausiga. Tribüünil saatis veterani muu hulgas plakat «On ainult üks Martin Reim».

«Reimi lõpetamine tegi südame soojaks küll. Tänane päev oli minu jaoks rohkem oluline sellepärast, et Reim lõpetas, mitte et sada aastat täis sai,» märkis praegune koondise kapten Raio Piiroja. «Reim on alati üks mu iidoleid olnud. Vaatasin juba nooremana talle alt üles, kuigi olin temast pikem.»

Reimi ei saadetud ära aga mitte vaid aplausi ja kaaslaste ilusate sõnadega, vaid meeskonnakaaslased otsustasid vanameistrile kinkida graveeringuga kella.

«Raio (Raio Piiroja – toim) ütles, et sinna on minu esimene ja viimane mäng sisse graveeritud ja enam ma tagasi tulla ei saa,» naeris Reim, kes tunnistas, et kuna nii paljusid on tänada, siis kõik ilmselt hoobilt meelde ei tulegi. «Alustada tuleb kindlasti oma vanematest, kes mind jalgpalli juurde viisid ja alati toetasid. Siis kõik treenerid, keda on päris palju olnud, ja lisaks muu abistav personal. Kindlasti tuleb tänada fänne ja lõpuks loomulikult oma perekonda – naine ja tütar on mind alati toetanud ja võib-olla minu karjääri tõttu ka paljust ilma jäänud.»

Vanameistri perfektne esitus

Reim oli suurest jalgpallist  eemal olnud juba pool aastat, kuna mulluse Eesti liiga hooaja lõppedes riputas ta saapad ametlikult varna.

Reim rääkis varem, et kuigi ta on suurest mängust eemal, pole ta sportimist täielikult lõpetanud ning hoiab end ikka vormis. See peegeldus ka mängus Ekvatoriaal-Guineaga, kuna keskväljal tegutsenud mehe mäng oli pea laitmatu. See ei jäänud märkamata ka rahvusesinduse peatreeneril Tarmo Rüütlil.

«Täiesti perfektne esitus, mitte mingeid probleeme,» tunnustas Rüütli. «Inimene on füüsiliselt heas vormis ning ka kogemused maksavad midagi. Jalga ta ei värista. Tasemel välja mängitud koht.»

Päevakangelase esitus oli täiuslik ning ka lõpptulemus 3:0 oli Eesti koondise jaoks suurepärane (Reimi platsilt lahkudes juhtisid sinisärklased 1:0). Kolm löödud väravat on ilus tulemus, kuid eranditult kõik pallurid tunnistasid, et vastane oli äärmiselt nõrk.

«Nii kerget mängu pole mul Eesti koondise särgis varem olnud,» tunnistas Martin Vunk.
Tõepoolest, väravavõimalusi tekkis eestlastel rohkelt. Kristen Viikmäe, Vladimir Voskoboinikovi ja Sergei Zenjovi väravatele võinuks tulla hulgaliselt lisa, kui vaid eestlaste lõpetamisoskus veidi parem olnuks.

Kohtunik soosis Eestit

Rüütli väljendas küll suures plaanis rahulolu, kuid samas avaldas ta ka nördimust kasutamata jätnud võimaluste üle.

«Mõned väravavahi eksimused viisid kollideni, kuid samas jäid üsna kindlad olukorrad löömata. Oleks ikka tahtnud, et mõni neist oleks ära löödud,» nentis Rüütli. «Näiteks kindlasti oleks Voskoboinikov pidanud kahest esimesest võimalusest vähemalt ühe ära lööma. Vassiljevi pomm oli ka hea, aga läks kahjuks täpselt põiklatti.»

Kui vägisi meepotti veel mõni tõrvatilk tilgutada, siis külla sõitnud eksootilised aafriklased paistsid jalgpallioskuste asemel silma liiga agressiivse tegutsemisega, mis tõi kaasa palju vigu. Närvilisust õhkus külaliste mängust igal minutil. Eesti poolel ühe silmapaistvamana tegutsenud Dmitri Kruglov aga tõdes, et mustanahaliste vastaste ülekeemine võis tulla vilemehe tegevusest.

«Kõik nägid, et kohtunikud hoidsid rohkem meie poole. Eks nad seepärast olidki vihased,» arvas Kruglov.

Küll aga märkis Kruglov, et 41. minutil Ivan Zarandona teenitud eemaldamist tähistav punane kaart oli õigustatud. Nimelt virutas Zarandona maas lamavale Vunkile jalaga.
«Olin pikali ja ta lõi mind puusa pihta. Õnneks tuli hoop lihasesse ja ma väga haiget ei saanud,» kirjeldas Vunk.

Üks legende on nüüd lahkunud, kuid juba kolmapäeval näeme teise suurmehe hüvastijättu – sõpruskohtumises Portugaliga annab oma lahkumisetenduse Mart Poom.

Juubelihümn lauldi valede sõnadega

Martin Reimi lahkumismäng Ekvatoriaal-Guinea vastu oli ühtlasi Eesti jalgpalli juubeliaasta tähistamine, kuid selle avaakord kukkus läbi. Joel Steinfeldi esituses kõlanud Eesti rahvushümni esitusviis võis mõne muusikagurmaani meelest olla küll huvitav, kuid seda, et armastatud laulja sõnadega mööda pani, on raske aktsepteerida.

Muuhulgas laulis Steinfeld esimese rea «Mu isamaa on õnn ja rõõm», kui tegelikult algab hümn saksa päritolu soome helilooja Fredrik Paciuse viisile Johann Voldemar Jannseni kirjutatud sõnadega «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm».

Eesti jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht pole sõnade ebakorrektsuse pärast kaebusi saanud, kuid viisi kohta on märkusi tehtud. «Ta laulis traditsioonilisest mõnevõrra erinevalt, kuid rohkem pole see jutuks tulnud,» märkis Uiboleht. (PM)

Tabloo
Eesti – Ekvatoriaal-Guinea 3:0 (2:0)

Väravad: 8. Kristen Viikmäe, 35. Vladimir Voskoboinikov, 90. Sergei Zenjov
Hoiatused: 58. Tihhon Šišov, 65. Dmitri Kruglov - 6. Yago Yao, 7. Justo Nguema Ntutum, 29. Ruben Epitie, 65. David Alvarez, 78. Lauren Doe, 90.+2. Benjamin Zarandona
Eemaldamine: 41. Ivan Zarandona
Eesti: Artur Kotenko (46. Pavel Londak) , Tihhon Šišov, Alo Bärengrub (46. Taavi Rähn), Raio Piiroja, Ragnar Klavan, Tarmo Kink, Martin Vunk (59. Aleksandr Dmitrijev), Martin Reim (32. Konstantin Vassiljev), Dmitri Kruglov, Vladimir Voskoboinikov (61. Sander Puri), Kristen Viikmäe (46. Sergei Zenjov).
Ekvatoriaal-Guinea: Cristian Bon (46. Adttil Pensy), Jose Luis Rondo, David Alvarez (68. Pablo Armando Esono), Ivan Zarandona, Yago Yao, Lauren Doe, Benjamin Zarandona, Juan Simeon Esono (46. Delfin Musibe Esara), Justo Nguema Ntutum (62. Miquel Angel Boriva), Jose Bokung, Ruben Epitie.