Poom pelgab mängu eel kesist vormi

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Poom tunnistas pärast eilset treeningut, et ettevalmistus viimaseks mänguks oleks võinud parem olla.
Mart Poom tunnistas pärast eilset treeningut, et ettevalmistus viimaseks mänguks oleks võinud parem olla. Foto: Liis Treimann

Mart Poomist saab kolmapäeval viimane profisportlase karjääri lõpetav jalgpallur, kes jooksis platsile ka taasiseseisvunud Eesti esimeses sõprusmängus Sloveeniaga.



Juba 1992. aastal Eesti koondise esimeses sõprusmängus Sloveeniaga eestlaste väravas seisnud Poom on selle aja jooksul jõudnud koos mängida paljude palluritega, samuti on rahvusmeeskonnal vahetunud juhendajad. Tundmatuseni on muutunud ka koondise treeningtingimused.



«Võrreldes esimeste aastatega on kõik igas mõttes professionaalsemaks muutunud,» leidis Poom rahvusmeeskonna praeguseid tingimusi taasiseseisvumise algusaegade omadega kõrvutades. «Kõik asjad on edasi läinud, mängijate suhtumine treeningutesse on paranenud. Ka Eesti publiku huvi jalgpalli vastu on ajapikku suurenenud.»



Kokku koondist 119 korda esindanud Poom tunnistab, et mängimine Eesti rahvusmeeskonna eest on endiselt eriline.



«Enne igat koondisemängu on kerge ärevus sees,» rääkis Poom. «1990ndate alguses, kui oli uus ja noor riik ning mängijad kogenematumad, oli kindlasti ebakindlust rohkem. Nüüd on ka Eesti jalgpalluritel rohkem vilumust ja oleme muutunud palju enesekindlamaks.»



Koondises paljude treenerite käe all mänginud Poom usub, et igalt juhendajalt on olnud palju õppida ning eestlaste mäng on aastatega kõvasti edasi arenenud.



Esimene valiktsükkel lõppes meile mäletatavasti üheksa kaotuse ja ühe viigiga, üldine väravate vahe jäi koguni 1:27. Praegu suudetakse aga konkurentsi pakkuda ka endast tugevamatele koondistele.



«Teitur Thordarson pani meil kaitse korralikult paika. Arno Pijpers õpetas meid jälle rohkem ettepoole vaatama,» iseloomustas Poom mitu aastat Eesti koondist juhendanud peatreenereid. «Tarmo Rüütli samas tunneb kõiki mängijaid hästi ning teab nende tugevaid ja nõrku külgi. Tema puhul on tegemist osava taktikuga.»



Võrreldes 1992. aastaga on Eesti jalgpallis toimunud palju muutusi. Kindlasti on kohalikule jalgpallile olnud tõukeks Lilleküla staadioni ehitamine.



Meeskonna hea sisekliima


«Eesti jalgpalli edasiseks arenguks oli sellist keskust kindlasti vaja,» leidis suurema osa karjäärist Inglismaal veetnud Poom. «Me kõik tahame, et staadion saaks vaatamata keerulistele majandusoludele siiski korralikult valmis ning siis oleks meil uhke tunne võõrustada siin kõiksugu vastaseid.»



Eilse treeningu lõpus pealelööke harjutades oli näha võistkonna head läbisaamist, üksteise õnnestunud ja ebaõnnestunud löökidele elati häälekalt kaasa.



«Meeskonna hea sisekliima on võrreldes suuremate riikidega alati üks meie trump olnud. Paljud mängijad on juba noorest saadik koos mänginud ning tunnevad üksteist hästi,» tõi  Poom välja ühe eestlaste suurema plussi. «Väiksema riigi jalgpallurid peavadki rohkem kokku hoidma.»



Treeningutesse äärmiselt tõsiselt suhtuv Poom oma ettevalmistust kohtumiseks Portugaliga ideaalseks ei pea. Eelmise aasta septembris raske õlatrauma saanud, kuid sellest edukalt taastunud Poom lõpetas oma viimase leivaisa Watfordiga aprillis enne tähtaega lepingu ja hakkas koos koondisega lahkumismänguks valmistuma.



Tahab värava puhtana hoida


«Kõige parem ettevalmistus viimaseks mänguks ei ole olnud, kuna hooaeg lõppes juba kuu aega tagasi ning nädalaga soovitud vormi kindlasti ei saavuta,» sõnas Poom, kes teeb samal ajal koondise juures ka treeneritööd: «Lisaks enda hea vormi saavutamisele oli vaja laupäevaseks kohtumiseks Ekvatoriaal-Guineaga ette valmistada ka kaks väravavahti.»



Samas tunnistas Poom, et hetkel veel mingit erilist tunnet seoses viimase kohtumisega koondises tal tekkinud ei ole.



«Kindlasti hakkab kõik see kohale jõudma alles mängupäeval,» arvas Poom. «Hümnide kõlades valitseb hinges kindlasti eriline tunne.»



Kohtumist Portugaliga Eesti koondise algkoosseisus alustav Poom pole veel kindel, kui pikalt ta oma viimases ametlikus matšis platsil viibida saab. Laupäeval oma lahkumismängu pidanud Martin Reim vahetati pingile kohtumise 32. minutil.



«Täpselt pole paigas, kui kaua väravas seisan, kuid tõenäoliselt esimese poolaja lõpu poole vahetatakse mind välja,» arvas Poom. «Tahaks väljakult püstipäi lahkuda.»



Kindlasti soovivad kõik, et Poomi ärasaatmismäng lõppeks Eestile sama edukalt kui Reimi viimane kohtumine koondises. Mäletatavasti alistati laupäeval Lilleküla staadionil eksootiline Ekvatoriaal-Guinea 3:0. Samas on viimase kümnendi ühe edukaima rahvuskoondise Portugaliga mängides sellist tulemust raske oodata.



«Endal on kindlasti soov, et väljakult lahkudes oleks minu valvatud värav puhas,» sõnas 30. korda Eesti koondise puuri puutumatuna hoidnud Poom. «Samas loodan, et Eesti suudab vastast üllatada, viik oleks hea tulemus.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles