Jalgpalli üleminekuturul tõmbavad niite superagendid

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Radamel Falcaod esitleti sel nädalal AS Monaco mängijana. Samas on palju spekuleeritud, et tegelikult oleks ta soovinud liituda hoopis mõne teise suurklubiga, kuid tema sõnal ei olnud ühe varasema lepingu tõttu just palju kaalu.
Radamel Falcaod esitleti sel nädalal AS Monaco mängijana. Samas on palju spekuleeritud, et tegelikult oleks ta soovinud liituda hoopis mõne teise suurklubiga, kuid tema sõnal ei olnud ühe varasema lepingu tõttu just palju kaalu. Foto: Reuters/ScanPix

Suvi on jalgpallimaailmas huvitav aeg – lisaks suurele hulgale mängijate üleminekutele liigub palju erinevaid spekulatsioone ja omanikku vahetab meeletus koguses raha. Kui klubidel on uusi mängijaid vaja ja pallurid loodavad samal ajal saada paremaid ja tulusamaid lepinguid, siis niiditõmbajateks kõige selle taga on agendid, kes teenivad samuti korralikke kasumeid. Absoluutses tipus tegutsevad n-ö superagendid, kelle sõna võib mõnikord maksta rohkem kui mängija või meeskonna oma.

Viimasel ajal on vast kõige mõjuvõimsamaks agendiks tõusnud portugallane Jorge Mendes. Mees, kelle klientide sekka kuuluvad Cristiano Ronaldo, Jose Mourinho, Luiz Felipe Scolari, Anderson, Fabio Coentrao, Pepe, Angel Di Maria, Radamel Falcao, Joao Moutinho, James Rodriguez, Nani, Ricardo Carvalho ja Victor Valdes, on eriti tegus olnud tänavu suvel. Nii on Falcao, Moutinho, Rodriguez ja Carvalho siirdunud viimaste kuude jooksul venelasest rikkuri Dmitri Rõbolovlevi omanduses olevasse AS Monacosse. Kuna parasjagu on Monacol meeletus koguses raha, lubavad head sidemed Mendesil teenida suuri kasumeid.

Kolmandad osapooled

Lisaks üleminekute korraldamisele ja seeläbi taskute täitmisele on agentidel veel rahateenimisnippe. Nii on loodud firmasid, kes kolmandate osapooltena on ostnud jalgpallurite mängijaõigusi. Kolmandate osapoolte kasumiahnuse tõttu sai teoks ka seni selle suve suurim üleminek, kui Radamel Falcao vahetas Madridi Atletico särgi AS Monaco oma vastu.

Sportsmail kirjutab, et kui Falcao tuli 2009. aastal Euroopasse ja liitus FC Portoga, omandas firma Doyen Sports (firmale pani aluse Mendes) 55 protsenti mehe mängija­õigustest ja nüüd sooviti ründaja pealt raha teenida. 2011. aastal liitus Falcao umbes 45 miljoni euro eest Madridi Atleticoga ja kuna Madridi klubil ei olnud ründaja ostmiseks piisavalt raha, laenas osa üleminekusummast neile Doyen Sports.

Seega ei olnud kokkuvõttes ülemineku osas sõnaõigust ei Atleticol ega ka Falcaol endal. Investorid soovisid tehingut, mille väärtuseks oleks 60 miljonit eurot ning Monaco oli ainsana nõus sellise raha välja käima. Seega sai ülemineku osas kaalukeeleks leping, mille Falcao sõlmis investoritega aastaid tagasi, kui ta saabus Lõuna-Ameerikast Euroopasse.

Enamasti kuuluvadki kolmandatele osapooltele mitmed Lõuna-Ameerikast pärit mängijad – jalgpallurid satuvad firmade omandusse, kui tänu nende rahasüstile õnnestub neil klubi vahetada, lisaks aidatakse mängijatele leida sponsoreid ja mõningate lepingute järgi maksavad kolmandad osapooled jalgpalluritele peale nende igapäevase tasu ka lisapalka.

Kummaline tehing

Sarnase skeemi tõttu liitus Brasiilia koondislane Hulk eelmisel suvel Gazpromi rahamägede toel tegutseva Peterburi Zenitiga. Ka Hulki vastu tundsid huvi tunduvalt nimekamad klubid, kuid reaalselt kuulus Portole vaid 45 protsenti mängija õigustest ja seega olid otsustajateks kolmandad osapooled ja niimoodi mängija lõpuks Peterburi sattuski.

Kui praegu liiguvad mitmed Mendesi kliendid Monacosse, siis Jose Mourinho (samuti Mendesi klient) esimesel treeneriperioodil Chelseas liitus Londoni klubiga mitmeid superagendi hoolealuseid.

Nii on Mendes olnud ka läbi aegade ühe kõige kummalisema ülemineku läbiviijaks. 2010. aasta suvel maksis Manchester United Portugali noortekoondislase Bebe eest üheksa miljonit eurot. Varem tänavajalgpalli mänginud ja mõningatel andmetel ka kodutute MMil palli taga ajanud Bebet nägi ManU toonane peatreener sir Alex Ferguson esimest korda alles päev enne lepingu sõlmimist. Tänu soovitustele saigi tehingust asja ja ManU makstud üheksast miljonist rändas 3,5 miljonit Mendesi taskusse. Inglismaa kõrgliigas on Bebe platsile saanud kahes kohtumises.

Kui paljudes riikides on mängija osaline või täielik kuulumine kolmandatele osapooltele täiesti legaalne, siis näiteks Inglismaal on see keelatud. Nii kuulus praegune Londoni Chelsea keskkaitsja David Luiz veel paar aastat tagasi samuti osaliselt kolmandatele osapooltele. Kui Chelsea ostis mängija 2011. aasta 31. jaanuaril, siis samal päeval oli Benfica mängija kolmandatelt osapooltelt välja ostnud. Seega on spekuleeritud, et esmalt andis Chelsea Benficale raha, et portugallased Luizi tervenisti endale ostaksid ja seejärel Chelseale müüksid.

Kuna paljudel jalgpalli juurde jõudnud rahakatel omanikel ei ole piisavalt jalgpallialaseid kontakte, on see agentide jaoks hiilgav võimalus rikkuritele oma kliente ette sööta. Lisaks Mendesile on teisigi superagente, kelle mõjuvõim võib olla üüratu. Seega on põhimõtteliselt igal suurklubil oma agendid, kelle poole pöördutakse, kui on vaja mõnda mängijat meeskonda tuua. Nii valitakse Manchester Citys ja Chelseas tihti Pini Zahavi, Juventuses ja AC Milanis Ernesto Bronzetti ja Madridi Realis Gines Carvajali number.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles