Tour de France’il, arvatakse, selgus võitja juba kaheksandal päeval, kui Sky meeskonna liider Chris Froome jättis esimesel mägedeetapil ülejäänud seltskonna pikalt selja taha.
Froome – imemees või mutant?
13. juuli 2013, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rattamaailm korraldas Froome’ile esmalt kestva aplausi, ent vakatas, kui andmed kokku löödi ja selgus, et britt turnis Ax 3 Domainesi tippu kiiremini kui dopingut täis Lance Armstrong omal ajal. Ning Froome’i võimsus mäkke pedaalides olnud ebainimlik, kohane mutandile.
Tänaseks, kui suurem osa mägiseid päevi on veel ees, juhib Froome järgnevate ees enam kui kahe minutiga.
Läinud laupäevast alates käib rattaringkondades sõda. Üks osapool süüdistab Froome’i sajas surmapatus, sest tavainimene, kes tarvitab vaid lubatud aineid, polevat võimeline nõnda vägevaks etteasteks. Ehk siis: Froome pole kas inimene või pruugib dopingut.
Teine osapool tõrjub süüdistusi ja peab kõiksugu võimsusvattide arvestamist pseudoteaduseks. Ent millegipärast ei taha Froome ega Sky avaldada rattakompuutri andmeid, mis seaks jalule tõe.
Sisenes punasesse tsooni
Kõik sai alguse Itaalia ja Prantsusmaa ajakirjandusest, kus avaldati uudis, et Froome sai kaheksandal etapil, Ax 3 Domainesi tõusul kirja ajaloo kolmanda tulemuse, olles kiirem kui kõik brutaalse EPO-ajastu dopinguratturid ja jäädes alla vaid Lance Armstrongile, kelle nimele kuuluvat kaks parimat aega.
Mõistagi asusid Froome’i pooldajad hoobilt kaitsele, et kust säärane edetabel, kes mõõtis aega, kuidas mõõdeti ja üleüldse olevat kõik see jutt jama.
Vastuseks korraldas portaal Journavelo tõsise uurimise ja jõudis kahele järeldusele: esiteks on meedias esitatud edetabel tõesti jama, sest pädevaid andmeid pole saadaval, aga teiseks – Froome oli tõesti tõusul kiirem kui Armstrong 2003. aastal, ja seda 15 sekundi võrra. Tõestuseks esitati Youtube’is saadaolevad videod. Kusjuures tol mälestusväärsel aastal mahtus Touril kaheksa esimese sekka seitse dopinguga seotud ratturit. Ning Froome pani neile kõigile pika puuga.
Kunagine Festina meeskonna treener ja spordifüsioloog Antoine Vayer korraldas oma mõõtmisi. Hiljuti avaldas ta koostöös ajalehega De Monde uurimuse, kus avaldas Tour de France’i võitjate jõunäitajad aastast 1984, võrdles neid inimvõimetega ning jõudis järeldusele, et need, kes suudavad pedaalida võimsuseks 450 vati kanti, on mutandid või end teatud ainetega turgutanud. Kõige tipus troonis Touri viiekordne võitja Miguel Indurain, kes sai 1995. aastal keskmiseks 455 vatti, järgnesid Bjarne Riis (449), Marco Pantani (446), Jan Ullrich (441) ja alles siis Armstrong (438).
Vayer võttis pärast Froome’i etteastet sõna ja kuulutas, et mõõtis briti tulemuseks Ax 3 Domainesil 446 vatti. «Froome sisenes punasesse, mutantlikusse tsooni,» teatas Vayer. Froome’i tiimikaaslane Richie Porte tulemus olnud imepärane ehk üle 430 vati, ning 410 ja 430 vati vahele jäänud Alejandro Valverde, Bauke Mollema ja Laurens ten Dame liigitas Vayer kahtlaste kilda.
Vayer tõi võrdluseks, et sama palju vatte kui Froome rakendaks tavainimene, kes roniks üles tõusust, mille kalle on 10%, kiirusega 10 km/h ja kannaks samal ajal turjal sajanaelast ehk 45-kilost raskust.
Ülipõhjalikult käsitles asja netikülg sportsscientists.com, pidades samuti Froome’i ja ka Porte etteastet ebameeldivalt võimsaks. Samas tõdeti, et kui võtta ülejäänud mägironijad, kes kaotasid Froome’ile üle minuti ega mahtunud sellega Ax 3 Domainesi edetabelis isegi 60 sekka, siis liigub rattasport õiges suunas.
Ülejäänud on normaalsed
Teised teisteks, jutt käib Froome’ist. Sky meeskonna juht Dave Brailsford ründas Vayerit jõuliselt, nimetades tema meetodit pseudoteaduseks: «Arvesse pole võetud võimalikku mõõtmisviga, tingimusi – õhurõhku, temperatuuri ...»
Hulk füsiolooge asus kohe Vayeri poolele. Julien Pinot, Prantsusmaa meeskonna FDJ treener, teatas, et Vayer just võtab arvesse kõiki tingimusi. Füsioloog doktor Gary Moller tegi aga oma arvutused ja leidis, et Froome arendast võimsust 6,2–6,5 vatti kehakaalu kilogrammi kohta ning põrutas: «Kui see näitaja on suurem kui 6, viitab see dopingule. Froome’i hapnikutarbimisvõime peaks olema kaugelt üle 90 milliliitri kehakaalu kilogrammi kohta minutis ... Ma ei usu imedesse! Froom on kas tarvitanud keelatud aineid, leidnud võimaluse – nagu treener Alberto Salazari jooksjad – kasutada kilpnäärme haiguse tõttu enne sõitu ravimit thyroxin või äkki on ta tõesti imerattur?»
Loomulikult küsisid ajakirjanikud Froome’ilt, kuidas ta kommenteerib ülekaalukat võitu 8. etapil. Froome kinnitas, et dopingukütid külastavad teda vaat et iga päev ning teatas: «Paljud suurepärased sõidud on seotud keelatud ainetega, kuid mitte minu omad. Minult ei võeta tulevikus võite ära.»
Meedia muigas: täpselt sama rääkis Armstrong veel mõni nädal enne, kui tunnistas üles järjekindla dopingupruukimise. Ka teda kontrolliti iga päev.
Froome’i kaitseks viskus ambrasuurile ka Rahvusvahelise Jalgrattaliidu president Pat MacQuaid ning torises, et pole mõtet tänapäeva üheksakümnendatega siduda: «Sportlased ei vääri seda, kui pressikonverentsi esimene küsimus kõlab dopingu kohta.»
Meedia muigas: MacQuaid on tänini veendunud, et ükski rattur pole iial dopingut tarvitanud ja skandaalide taga peituvad salaorganisatsioonid ning ajakirjanduse verejanu.
Kardab pseudoteadust
Tegelikult võiks sellele vaidlusele vattide, hapnikutarbimise ja mutantluse üle panna särava punkti ning tõe väga lihtsalt välja selgitada – oleks vaja, et Sky meeskond avaldaks Froome’i rattakompuutri andmed. Tõsi, Pinot’ sõnul saab kompuutrile nii-öelda piiraja peale programmeerida, et näit ei kerkiks üle dopingule viitava piiri. Aga ikkagi ... Käigu Sky andmed välja ja vaidlusel lõpp.
Paraku on siinkohal sein ees. Sky ei avalda Froome’i näite. Miks?
«Seepärast, et pseudoteadust on ümberringi liiga palju,» põhjendas Brailsford. «Andmeid suudavad mõista ja tõlgendada väga vähesed. Juhtuks see, et pseudoteadlaste tekitatud müra vaid võimenduks. Ühel hetkel tuleb aktsepteerida seda, et piiride ületamine ei tähenda alati dopingut.»
Niisiis sulges Sky ukse ning nüüd peab igaüks ise kujundama arvamuse, kas teadlased on pseudoteadlased, kuivõrd pädevaks võib nende andmeid pidada ja kas Froome on imerattur, mutant või dopingutarvitaja.
Sky palkas dopingutohtri
Meedia tõstis pärast seda kui Chris Froome Tour de France’i liidriks kerkis, üles küsimuse, miks palkas Sky meeskond endise Rabobanki tiimi arsti, belglase Geert Leindersi, kes on praegu kodumaal uurimise all – teda süüdistatakse seotuses dopinguga.
Sky pealikul Dave Brailsfordil polnud midagi tarka öelda ja tunnistas viga: «Olen ainuisikuliselt süüdi ja võtan hoobid vastu. Oli suur viga palgata keelatud ainetega seotud tohter. Ma ei mõelnud tagajärgede peale. Mõistan sedagi, et kahtlused on üleval ja ainus, mida ma teha saan, on vastata ausalt kõikidele küsimustele. Ühtlasi võin kinnitada, et kõik Sky ratturid on puhtad.» PM