Kolmapäevases mängus Portugali jalgpallikoondisega lõppes ühe suure mehe teekond. Õnneks lõpetas Mart Poom rahuliku südamega – järelkasv paistab olevat tasemel.
Järglaste tase lubas Poomil rahulikult lõpetada
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
12. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimasel ajal on konkurents palju tihedam kui näiteks kümme aastat tagasi,» sõnas Poom. «Meil on neli väga head väravavahti. Segei Pareiko näitas Armeenia vastu korralikke esitusi. Pavel Londak oli sügisel suurepärane, Artur Kotenko tegi Walesi vastu korraliku partii ja ka Mihkel Aksalu on end alati heast küljest näidanud.»
Tegelikult andiski Poomi tegevjalgpalluri karjääri lõpetamiseks viimase tõuke pakkumine olla kuulsa Londoni Arsenali väravavahtide abitreener.
Poomi nimi on saareriigis tuttav ning maailma tugevaimas jalgpalliliigas puurilukkude juhendaja võib suurendada siinsete väravavalvurite šansse kõrgele tasemele pääseda. Poom sõnas, et palju oleneb klubi treenerist – mõni kuulab abiliste nõuandeid, teine jälle mitte. Samas peaks ka Poom nägema, et üks või teine jalgpallur on usaldust väärt.
«Ainult mulle ei saa lootma jääda, kuid kindlasti minu arvamust vajaduse korral arvestatakse, sest olen endale piisavalt nime teinud,» märkis Poom, lisades, et ta peab ise kindel olema soovitatava väärtuses.
Küll aga loodab Poom, et õige pea pääseb mõni eestlane sama kõvale tasemele, nagu ta ise parematel päevadel oli – Inglismaa kõrgliigasse. Poomi sõnul on kõik kinni suhtumises, selles vallas oli ta ise rohkem kui eeskujulik.
«Tuleb teha tohutult tööd, iga päev peab mõtlema eesmärgipõhiselt. Teel olevad raskused ei tohi morjendada,» jagas Poom noorematele nõuandeid. «Poisse on küll, kes võiksid nii kaugele küündida. Ragnar Klavan on juba praegu Alkmaaris ning miks mitte ei võiks kaugele jõuda ka Konstantin Vassiljev ja Raio Piiroja.»
Tegelikult võinuks Poom jõuda veelgi kaugemale. Erinevatel perioodidel seostati Poomi Manchester Unitedi ja Ipswich Towniga ning kõige tõenäolisem tundus olevat 2002. aasta suvel siirdumine Liverpooli klubisse Everton.
Paraku hindas Derby eestlast tol ajal nõnda kõrgelt, et ei soovinud Poomist naljalt loobuda. Samas ei hakanud ka Poom mingeid ultimaatumeid esitama.
«Olen alati olnud väga lojaalne ning seega ei hakanud rusikaga uksi lahti lööma,» märkis Poom, kes tunnistas, et vahel harva on ta lörriläinud võimalustest mõelnud. «Olen mõelnud sellele, kuid mitte kahetsenud, kuna mul oli Derbys edukaim aeg.»
Paraku saatis Poomi vigastuste jada, ent ta ei kippunud tervist veelgi kõrgemate eesmärkide saavutamisel takistusena välja tooma.
«Oli hetki, mil mõesin, miks nii juhtus, kuid alati olen arvanud: hea, et niigi läks,» märkis Poom. «Olen näinud endast nooremaid mehi, kes on pidanud vigastuse tõttu karjäärist sootuks loobuma.»
Kuigi Poom lõpetas, ei näita tema elu veel rahunemismärke. Tõeline suurmees jätkab tiheda graafikuga, sest reportereid ja muid huvilisi sagib ringi, et spordilegend risti-põiki läbi lahata.
«Praegu on veel pingeline aeg. Ka öösel ei saanud magada, kuna lahkumismängu emotsioonid olid nii suured,» tõdes Poom. «Eks tõeline loobumine tuleb tasahilju peale.»