Eesti kergejõustikukoondisel on homme Moskvas algaval MMil lootust võita üks medal ja lisaks saada kaks esikümne kohta. Asjade selline käik tähendaks maksimaalset õnnestumist.
Homme algab kergejõustiku MM: Eesti medalimasin, lootused ja keskmikud
9. august 2013, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu viimastel aastatel tavaks, on Eesti lootused seotud medalimasina staatuses oleva kettaheitja Gerd Kanteriga. Seda isegi vaatamata sellele, et juba mõnda aega Moskva lähistel treeningulaagris viibivat meest segas vahepeal seljavalu, mis ei võimaldanud teha treeningutel kõike plaanitut. Õnneks on juba timmimise aeg ja olulised asjad jõudis vägilane treeningutel ära teha.
34-aastane Kanter asub maailma hooaja edetabelis 66.97ga 7. kohal. Kuid varasemad tiitlivõistlused on näidanud, et hooaja keskel mõnel võistlusel pika kettakaarega edetabelis üllatavalt kõrgele kohale kerkinud konkurendid langevad medaliheitluses eest ära. Mõistagi ei puuduta see valitsevat maailmameistrit sakslast Rober Hartingut, kuid nii on juhtunud isegi poolakast hooaja edetabelijuhi Piotr Malachowskiga.
Kanteri ette mahuvad veel austraallased Benn Harradine ja Julian Wruk, sakslane Martin Wierig ja iraanlane Eshan Haddadi. Olgem ausad, kõiki neid edestada on Kanterile jõukohane. Samas jääb kuni võistluseni õhku küsimus, kuidas suudab karjääris esimest korda iseseisvalt treeninguplaane koostav Kanter end just õige päeva õigeks tunniks kõige teravamasse vormi timmida. Kogemusi peaks siiski jaguma.
Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko hoiab maailma hooaja edetabelis 18. kohta. Kaasanis universiaadil ületas ta 1.94 ja teenis sellega pronksi. Kasvõi ühe sentimeetri jagu parem tulemus tõstaks ta aga edetabelis jagama 10. kohta. Seega on selle ala tugevate keskmike tase ühtlaselt tihe ning MMil esikümnesse küündimine jõukohane vähemalt paarikümnele naisele.
Iljuštšenko võimalus
Iljuštšenko alustas tänavust hooaega alles juunis ja tema tulemuskõver on liikunud suure lainena. Esimestel võistlustel püsis ta keskpärasel tasemel, universiaadiks jõudis tippvormi, seejärel langes taas alla.
Väga suuri järeldusi ei maksa teha Eesti meistrivõistluste näiliselt kesisest võidutulemusest 1.88. Iljuštšenko selgitas, et selleks võistluseks ta spetsiaalselt ei valmistunud, vaid hüppas raskete treeningute vahel.
Iljuštšenko peaks teadma, kuidas end õigeks ajaks vormi viia. Ta on jõudnud lõppvõistlusele Barcelona EMil ja kaks aastat tagasi Daegu MMil. Tänavu märtsis oli ta aga Göteborgis sise-EMil medalile väga lähedal, ent leppis lõpuks siiski neljanda koha jagamisega. Moskvas on lõppvõistlusele pääsemine ja seal esikaheksa piirini jõudmine saavutatav.
Esikümne piir võib olla jõukohane ka ühele Eesti kolmest mitmevõistlejast. Edetabeli järgi asub seitsmevõistluse Eesti rekordinaine Grit Šadeiko 13. kohal. Pole põhjust kahelda, et võrreldes juuni lõpus Tallinnas püstitatud Eesti rekordiga on Šadeiko suutnud MMiks vormi veelgi parandada.
Avalikkuse ette pole jõudnud ka infot, et ettevalmistust oleks seganud tagasilöögid ja see annab lootust oodata parimat. Esikümnesse jõudmiseks on ilmselt vaja siiski tõsist rekordiparandust.
Eesti kergejõustiku tänavune komeet kümnevõistleja Maicel Uibo kogus juba aprillis USAs 8223 punkti, mis annab hooaja edetabelis 14. koha. Moskvas ei maksa 20-aastaselt mehelt imet oodata, kuna nagu USA ülikoolides õppijatele tavaks, on tippvorm rihitud sealsete jõuproovide järgi. Kui Uibo koguks MMil 8000 punkti, oleks see kõva saavutus, ent kõrget kohta sellega ei saa.
Mägi pakub põnevust
Mikk Pahapill on tabelis 23., kuid võrreldes Uiboga peaks ta MMil püüdma kõrgemat kohta. Pärast Euroopa karikavõistlusi on Pahapill saanud korralikult harjutada, normaalset seisu näitasid ka üksikalade Eesti meistrivõistlused. Jõukohane peaks olema 8200 punkti ja koht esikümnes.
Eesti rekordit võib oodata 400 m tõkkejooksjalt Rasmus Mäelt, kuid ilmselt piisaks sellest vaid poolfinaali pääsuks. Vaieldamatult on aga hooaja edetabelis 24. kohta hoidva Mäe jooks(ud) eestlaste jaoks MMi ühed põnevaimad hetked.
Odaviskaja Risto Mätas on tänavu saavutanud stabiilse 80 meetri mehe maine. Paraku kulub tal enda käima saamiseks tihti liiga palju aega. MMi eelvõistlusel on aga vaid kolm katset ja just see võib edetabeli 28. mehele saatuslikuks saada.
Seitsmevõistleja Mari Klaup ja odaviskaja Liina Laasma on debütandid, kelle ülesanne on võistelda oma parimate tulemuste tasemel.