Kanter valmistus MMiks nii hästi kui sai

Gerd Kanter jagas laupäeva hilisõhtul Moskvas Kosmose hotellis rohkelt intervjuusid. Pildil usutleb teda Marko Kaljuveer. Foto: Liis Treimann

Gerd Kanter kinnitas, et tervisega on kõik korras ja eesmärkide osas pole ta latti langetanud.

«Kõik tugevaimad on Moskvas kohal. Seis näib intrigeeriv, kuid vaadates normaalsetes oludes peetud võistlusi, pole keegi tänavu teinud midagi erilist,» hindas MMil Eesti kergejõustikukoondise suurim lootus Gerd Kanter kettaheite seisu. Täna hommikul hakkab ta koos konkurentidega püüdma kohta homsel lõppvõistlusel.

Eile selgus siiski, et mullu suvel Londoni olümpial Kanteri ees hõbeda võitnud Ehsan Haddadi jääb võistlusest kõrvale – iraanlasel on tõsised vastuolud oma riigi kergejõustikuliiduga ja ta ähvardas juba varem, et ei kavatse nende eest võistelda. Kuuldavasti oli ta Moskvas siiski kohal, kuid stardinimekirjast teda ei leia. Tipust on ta ainus puuduja.

«Kaks soosikut on tänavu heitnud normaalsetes oludes 68 meetrit, aga see pole mingi kosmos,» jätkas Kanter mõttekäiku. «Enamik edetabeli kõrgeid tulemusi on heidetud väga heades tuuleoludes. Aga eks siinne võistlus näitab, kes milleks võimeline. Ilmselt on kõige näljasem poolakas Pjotr Malachowski – ta pole kaks aastat tiitlivõistlustel poodiumile pääsenud. Tänavu on ta hooaja edetabelijuht ja kuuldavasti kulges tema ettevalmistus hästi.»

Kanter ise on suve jooksul kogenud tagasilööke. Esmalt vaevas teda seljahäda juuni alguses, teist korda ründas valu teravalt juba Moskva lähistel Novogorskis treeningulaagris MMi vormile viimast lihvi andes. Laupäeva hilisõhtul ajakirjanikega vesteldes näis ta siiski muretuna ja kinnitas, et kõik on korras.

«Tegelikult lõi seljahäda uuesti välja juba Londoni Teemantliiga etapil ja sellele järgnenud Eesti meistrivõistluste ajal, kuid andis ise järele ja arvasin, et saan selle unustada,» meenutas Kanter. «Laagri kolmandal päeval tegin aga kangisaalis trenni ja ühe harjutuse ajal tundsin, et seljast käis valu läbi. Kohe oli selge, et treening tuleb lõpetada.»

Vägilane neelas kolm päeva valuvaigisteid ja andis seljale rahu ning õnneks valu taandus. Ta kinnitas, et midagi väga olulist seepärast tegemata ei jäänud, täielikult jäi vahele vaid üks harjutuskord, kuid see polevat väga oluline, sest viimaste treeningutega pole enam nagunii võimalik midagi suurt muuta – mis tehtud, see tehtud. «Parem olla terve, kui füüsiliselt ülivõimas, ent vigastatud,» märkis Kanter.

Kuus aastat tagasi Osakas maailmameistriks kroonitud ja lisaks MMidelt ka kaks hõbedat ja ühe pronksi võitnud Kanter kinnitas, et probleemidele vaatamata pole ta eesmärkide osas latti madalamale langetanud. Moskva võistluseks on valmistutud nii hästi kui võimalik.

Paljud asjad on tänavu Kanteri jaoks siiski varasemast erinevad. Kõige olulisem muudatus on mõistagi see, et esimest korda läheb ta tiitlivõistlusele vastu treener Vesteinn Hafst­einssonita ja kõik ettevalmistust puudutavad detailid tuleb tal füsioterapeudist abimehe Indrek Tustitiga paika saada.
Ära jäi ka alati ettevalmistuse hulka kuulunud viimane kontrollvõistlus. Seda asendas paar päeva tagasi treeningul võistlusolukorra imiteerimine.

«Alustasime treeninguga kell 10 hommikul. Tegin mõned soojenduskatsed ja seejärel kolm võistlusheidet – esimese katsega sain kvalifikatsiooninormist jagu,» rääkis Kanter. Seega kandus kettaheitjate mõistes varahommikul tehtud heide üle 65 meetri joone. «Kui võistluses õnnestuks asjad samamoodi, oleks super! Tegelikult oleks hea, kui suudaksin normi täita vähemalt kahe esimese katsega, kolmanda heite peale pole mõistlik asja jätta.»

Läbi karjääri on Kanteri probleemiks olnud heitetehnika ning mitmete tiitlivõistluste medalivõitude järel on ta rääkinud, kuidas viimase hetkeni otsiti õiget heidet. Täit kindlust pole tal oma heidete puhul seegi kord.

«Tehnika suhtes ei saagi kunagi kindel olla, palju sõltub konkreetse päeva enesetundest,» selgita ta. «Mõnikord õnnestub kõik justkui iseenesest, kuid teisel päeval võid proovida nii palju kui tahad, aga kasu sellest pole.»

MMi võistlusareeniks olevat Lužniki staadionit hindas ta heaks. Venemaa eliittreeningubaasis Novogorskis laagris viibides tegi ta ühel päeval koos Venemaa sportlastega reisi staadionile ja tutvus sealse heiteringiga. «Alguses oli ring vett täis, seega saime proovida nii märga kui kuiva ringi – tundus hea, pigem kare kui sile,» kirjeldas ta. «Heitesektor on siin ka ebaharilikus nurgas, kui õigesti mäletan, siis on suurvõistlustel sealt poolt heidetud vaid Helsingis.»

Väike tagasilöök tabas Kanterit aga tehnilises komisjonis, kui ta püüdis isiklikku ketast võistluse ametlike heitevahendite hulka sokutada. Kettaheitjatel on see lubatud, aga vaid juhul, kui korraldajate pakutavas valikus sama marki ketas puudub. Kanteri kasutatav kettamark on aga Moskvas juba olemas. 

KERGEJÕUSTIKU MM

Mehed

100 m jooks: 1. Usain Bolt (Jamaica) 9,77, 2. Justin Gatlin (USA) 9,85, 3. Nesta Carter (Jamaica) 9.95.

10 000 m jooks: 1. Mohamed Farah (Suurbritannia) 27.21,71, 2. Ibrahim Jeilan (Etioopia) 27.22,23, 3. Paul Kipngetich Tanui (Keenia) 27.22,61.

20 km käimine: 1. Aleksander Ivanov (Venemaa) 1:20,58, 2. Ding Chen (Hiina) 1:21.09, 3. Miguel Angel Lopez (Hispaania) 1:21.21.

Kümnevõistlus: 1. Ashton Eaton (USA) 8809 punkti (10,35, 7.73, 14.39, 1.93, 46,02, 13,72, 45.00, 5.20, 64.83, 4.29,80), 2. Michael Schrader (Saksamaa) 8670 punkti, 3. Damian Warner (Kanada) 8512 punkti… 17. Mikk Pahapill 8170 punkti (11,33, 7.12, 14.87, 1.99, 49,84, 14,54, 47.57, 5.00, 62.89, 4.33,16), 19. Maicel Uibo 7850 punkti (11,21, 7.26, 13.68, 2.11, 50,60, 15,29, 41.84, 4.90, 59.63, 4.48,29).

Naised

10 000 m jooks: 1. Tirunesh Dibaba (Etioopia) 30.43,35, 2. Gladys Cherono (Keenia) 30.45,17, 3. Belaynesh Oljira (Etioopia) 30.46,98.

Maraton: 1. Edna Kiplagat (Keenia) 2:25.44, 2. Valeria Straneo (Itaalia) 2:25.58, 3. Kayoko Fukushi (Jaapan) 2:27.45

Kaugushüpe: 1. Brittney Reese (USA) 7.01, 2. Blessing Okagbare (Nigeeria) 6.99, 3. Ivana Španovic (Serbia) 6.82.

Kettaheide: 1. Sandra Perkovic (Horvaatia) 67.99, 2. Melina Robert-Michon (Prantsusmaa) 66.28, 3. Yarelys Barrios (Kuuba) 64.96.

Mägi tahab poolfinaali, Šadeiko rekordit

«Pärast Eesti meistrivõistlusi sain teha kümme korraliku treeningupäeva. Loomulikult oleks tahtnud rohkemat, kuid selline see hooaeg juba on…» rääkis juulis Tamperes U23 EMil pronksmedali võitnud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi. «Midagi tegemata ei jäänud.»

Täna alustab Mägi juba hoopis suuremat mängu – täiskasvanute MMi –, kus ta ise pole veel päris tipp, kuid samas ei kavatse leppida ka lihtsalt statisti rolliga. Kindel eesmärk on murda poolfinaali, 24 parema hulka. «Kindlasti tuleb joosta alla 50 sekundi või isegi kiiremini,» viitas ta vajadusele juba hommikul kiiresti lipata.

Poolteist tundi enne Mägit alustavad oma võistlust seitsmevõistlejad Grit Šadeiko ja Mari Klaup. Mõlemad olid jõuproovi eel valmis isikliku rekordi püstitamiseks. Juuni lõpus Tallinnas Eesti rekordi püstitanud Šadeiko usub, et on selle ajaga võrreldes isegi paremas seisus. «Toona tulin võistlema treeningute pealt ega osanud midagi oodata, nüüd aga tean, et olen korralikult valmistunud. Võiksin teha isegi 6300 punkti,» lausus ta.