Pronksimees Kanterile valmistas tulemus tuska

Gerd Kanteri näoilme räägib selget keelt – medal on käes, aga täit rahulolu pole. Foto: Liis Treimann

Gerd Kanter võitis Moskvas toimuval MMil kettaheites pronksmedali, mis oli talle juba viies MM-medal.

Ma ei saa öelda, et olen medalivõidu järel emotsioonitu. Võib-olla läheb paar päeva mööda ja tekib ka rõõm, aga täna see tulemus suurt rahulolu ei paku. Küsimus pole medali värvis. Pronks pole halb, aga kui ma oleks selle võitmiseks heitnud 67 või 68 meetrit, oleksid emotsioonid palju kõrgemal,» lausus Moskvas oma karjääri viienda MM-medali võitnud Gerd Kanter.

Kogu võistluse jooksul oli tema näoilme murelik ja võistluse lõppedes väljendas tema olek ilmselget pettumust. Veel kunagi varem pole Kanter saanud maailma parima selgitamisel poodiumile nii tagasihoidliku tulemusega – 65.19. Pealegi jagati kirkamad medalid hoopis kõrgemas mängus. Kolmandat korda järjest krooniti maailmameistriks sakslane Robert Harting 69.11ga, poolakas Piotr Malachowski sai 68.36ga hõbeda.

Seejuures kasutas Malachowski keelatud võtet. Nimelt saatsid tema abilised fotograafi abil võistluse ajal staadionile iPadi tahvelarvuti, kust mees sai uurida oma heidete tehnilisi detaile. Eesti delegatsioon kaalus viimase hetkeni protesti esitamist, kuid Kanter ise otsustas sellest loobuda.

«Sellel pole mõtet. Olnuks vahe väike, siis veel, aga kaks esimest mängisid seekord teises liigas,» leidis ta. «Aga reeglid on reeglid ja sellised asjad keelatud. Olin ka ise pettunud, sest tahtsin staadioni ekraanilt näha oma heidete kordusi, kuid ei näinud ühtegi.»

Kanter saigi eilses võistluses kirja vaid kaks tulemust, neli viimast heidet ebaõnnestusid ja ta ei lasknud neid mõõta. 34-aastane kogenud sportlane nägi kehvade heidete põhjusena probleeme rütmiga.

«Võimalik, et see oli tingitud siin viimastel päevadel valitsevast palavast ilmast, samas tuli päev varem 65 ja pool meetrit väga kergelt,» arutles ta. «Püüdsin heidete ajal rütmi maha suruda, aga juba esimene liigutus oli nii vale, et midagi ei tulnud. Kui vaadata kõiki mu seniseid tiitlivõistlusi, siis midagi sarnast oli ka Barcelona EMil. Nüüd polnud aga ühtegi head katset.» Kanter lisas, et vahetult enne MMi probleeme valmistanud selg eile võistlemist ei seganud.

Kogenud sportlasena mõistis Kanter juba eelvõistluse järel, et kahe soosikuga heitlemine läheb väga raskeks – see olnuks võimalik vaid siis, kui nende võistlus ebaõnnestunuks ja Kanter seevastu hiilanuks. Pärast võistlust tunnistas ta, et salajas lootis ta olla siiski parem, kui tegelikult õnnestus.

«Lootus sureb ju viimasena ja mul oli Londoni olümpiast hea näide olemas, kus võitsin medali hooaja tippmargiga,» rääkis Kanter. «Viimased treeningud olid lootustandvad – mitte et ma oleksin teinud midagi erilist, kuid tundsin, et asjad liiguvad õiges suunas. 68 ja pool meetrit olnuks ideaalne, mida endast välja pigistada, aga seekord oli kohe näha, et kui suudaksin veel poolteist meetritki juurde saada, oleks rõõmu palju.»

Tegelikult pidi Kanter viimase vooruni pabistama, et keegi tema kohta ei kõigutaks. Lõpuks edestaski ta juba võistluse eel mustaks hobuseks peetud sakslast Martin Wierigit vaid 17 sentimeetriga.

«Noored poisid olid selja taga ja kahjuks ei suutnud ma ise midagi teha, et oma positsiooni kindlustada. Ma ju teadsin, et kui suudan natukenegi juurde panna, oleks pronks kindlustatud,» nentis Kanter.

Kuigi kuus aastat tagasi Osakas maailmameistriks kroonitud ja aasta hiljem Pekingis ka olümpiavõidu saanud Kanteril oli raske oma pettumust varjata, vaatas ta siiski juba lähitulevikku. «Sportlik vorm on tegelikult hea, Teemantliigas on seis intrigeeriv, eks ma üritan seal veel kaugele heita,» lubas ta.

Samas ajal kui Kanter medalivõitjale omaselt sinimustvalge lipuga poseeris, korraldas viimaste aastate kettaheitemaailma valitseja Robert Harting endale omase show. Juba enne võistlust ütles ta, et kui näete mind staadionilt lahkumas, särk seljas, siis see tähendab, et ma ei võitnud. Eile oli tal aga taas põhjust oma kehakate ribadeks rebida. See rituaal on tal kasutusel juba alates 2009. aastast, kui ta Berliinis esimest korda maailmameistriks krooniti.

«Olen oma kolmanda maailmameistri tiitli üle väga õnnelik ja ma kavatsen seda tähistada pikalt ja kõvasti,» lausus Harting. Ta lisas, et võidu toonud 69-meetrine heide oli tehniliselt vilets. Lisaks segas teda hommikul tõustes valest liigutusest tekkinud seljavalu, kuid võitmist see ei seganud.

Tabloo

Mehed

•    400 m: 1. LeShawn Merritt (USA) 43,74, 2. Tony McQuay (USA) 44,40, 3. Luguelin Santos (Dominikaani Vabariik) 44,52

•    800 m: 1. Mohammed Aman (Etioopia) 1.43,31, 2. Nick Symmonds (USA) 1.43,55, 3. Ayanleh Souleiman (Djibouti) 1.43,76

•    Kettaheide: 1. Robert Harting (Saksamaa) 69.11, 2. Piotr Malachowski (Poola) 68.36, 3. Gerd Kanter 65.10

Naised

•    20 km käimine: 1. Jelena Lašmanova 1.27,08, 2. Anisia Kirjdapkina 1.27,11, 3. Liu Hong 1.28,10

•    3000 m takistusjooks: 1. Milcah Chemos Cheywa (Keenia) 9.11,65, 2. Lidya Chepkurui (Keenia) 9.12,55, 3. Sofia Assefa (Etioopia) 9.12,84

•    Teivashüpe: 1. Jelena Isinbajeva (Venemaa) 4.89, 2. Jennifer Suhr (USA) 4.82, 3. Yarisley Silva (Kuuba) 4.82

•    Seitsmevõistlus: 1. Hanna Melnitšenko (Ukraina) 6586 punkti, 2. Brianne Theisen Eaton (Kanada) 6530, 3. Dafne Schippers (Holland) 6477 … 21. Mari Klaup 6924, Grit Šadeiko katkestas.