Raskused seljatanud tagasihoidlik brasiillane tõusis Tallinnas tšempioniks

Pieter Jan Postma korraldas pärast medalisõitu Jorge Zarifile (kollase särgiga) võidusupluse. Foto: Andres Haabu

Suureks eeskujuks olnud isa kaotus innustas Tallinnas peetud Finn-klassi MMil triumfeerinud Jorge Zarifi purjetamises tippu pürgima.

«See võit kuulub suuresti mu isale, ta oli mu suurim iidol,» sõnas 20-aastane brasiillane pärast üllatuslikku tiitlivõitu Pirital. Zarifi isa oli samuti Finn-klassi purjetaja, kes osales kahtedel olümpiamängudel. Ta suri 2008. aastal, kui sai jõusaalis treenides infarkti. «2004. aastal toimus MM kodulinnas Rio de Janeiros ja isa võitis seal ühe sõidu. Sel hetkel teadsin, et tahan professionaalseks purjetajaks saada. Nüüd Tallinnas maailmameistriks tulles meenus mulle seesama hetk,» rääkis vaikne ja pigem omaette hoidev Zarif.

Värske maailmameistri hispaanlasest treeneri Rafael Trujillo sõnul on tema hoolealune vaatamata elu tagasilöökidele ja noorusele väga tasakaalukas sportlane. «Ta on palju läbi elanud, aga võib öelda, et vanemad on teda hästi kasvatanud. Oma noorusele vaatamata suudab Jorge kriitilistel hetkedel külma närvi säilitada ja ei lase end kõrvalistest teguritest häirida,» sõnas Ateena olümpial hõbeda võitnud ja ka MM-tiitlit omav Trujillo. «Tema perekond on sama tagasihoidlik kui ta ise. Jorge saatis siit emale Brasiiliasse sõnumi, et tuli maailmameistriks, mispeale ema küsis, kas juuniorite klassis. Saades vastuseks, et täiskasvamute seas, sõnas ema vaid – tubli poiss, head kojusõitu sulle,» rääkis Trujillo.

Kuigi Zarifi võit oli selge juba MMi eelviimasel päeval, pidi ta medalisõidus siiski starti minema. «Üritasin hõbeda ja pronksi eest võitlevatele meestele mitte ette jääda ja hoidsin tahaplaanile. Ma ei suuda siiani uskuda, millega hakkama sain,» sõnas ta.

Pronksile tulnud hollandlane Pieter Jan Postma on Zarifi täielik vastand – äärmiselt suhtlemisaldis ning ekstravertne sportlane. Just tema oli see, kes medalisõidu finiši lähistel noort kolleegi õnnitlema minnes ta vette tõmbas ning seejärel keeras kummuli ka brasiillase paadi. «See oli PJ (Postma hüüdnimi-toim) poolt hea liigutus, Jorge on nii vaikne, et ta polekski võitu tähistanud,» rääkis lõbusat suplust kõrvalt näinud rahvusvahelise alaliidu peasekretär Corinne McKenzie. Postma ise oli Zarifi võidust vaimustunud. «Alale on kasulik, kui uued tulijad sellise etteaste teevad. Mul on tema üle väga hea meel,» sõnas Postma. «Ise olen samuti õnnelik, sest suutsin murda neljanda koha needuse!» lisas Postma, kes pidi esimesena medalita jääma Londoni olümpial kui ka mitmel regatil sel aastal.

Hõbemedali võitis Postma ees ühepunktilise eduga britt Edward Wright. Eestlastest sai Deniss Karpak 14., Lauri Väinsalu 17. ja Martti Kinkar 59. koha. «Tunnen pettumust. Kodused tuuled mängisid seekord minu kahjuks,» sõnas Karpak pärast võistluste lõppu. «Reedene otsustav võistlus päev oli suuresti loterii, näiteks võitnud brasiillasele pole ma kunagi varem kaotanud ja loodetavasti ei kaota ka tulevikus,» lisas Karpak. «Need reeglid, mis siin tavaliselt toimivad, seekord ei töötanud ja tuul oli väga ebastabiilne,» sõnas ta medalisõidule eelneval päeval aia taha läinud sõitude kohta, mis ta kümne parema seast välja jätsid.

Karpak kiitis aga koondisekaaslast Lauri Väinsalut ning MMi korraldustiimi. Väinsalu sai koduvetel 17. koha. «Lauri ongi vaikse tuule mees ja tegi siin korraliku etteaste,» sõnas Karpak. «Kuigi tuultega oli kehvasti, siis korraldajad tegi siin supertöö ja kõik sujus suurepäraselt.»

1980. aasta olümpiamängudel kuulis Pirital ka Eesti hümni

Medali riputas Finn-klassi värskele maailmameistrile kaela 1980. aastal siinsamas peetud olümpiamängudel samas paadiklassis kulla võitnud soomlane Esko Rechardt, kes meenutas tollast autasustamist. «Kogu kai ja jõe kallas oli paksult rahvast täis, inimesi oli tõepoolest väga palju siia vaatama kogunenud. Mina arvasin, et nad tulid meie autasustamist vaatama, ent hiljem selgus, et paljud eestlased olid kohal, et hümni kuulata,» meenuta ta. «Soome ja Eesti hümnid on teadupärast ühesugused ja nii said kohalikud justkui oma hümni kuulata, mida Nõukogude Liidu ajal ju avalikult kuulata ei saanud. See oli eestlastele tähtis hetk.» Kohal oli olnud ka suur hulk hallides ülikondades KGB-mehi, sest kardeti, et rahvas muutub vägivaldseks.

Noore maailmameistri Jorge Zarifi kohta sõnas Rechardt vaid kiidusõnu. «See saavutus on kõva, eriti arvestades, millised olud siin valitsesid,» sõnas ta. «Finnil seilamine on nagu male merel, taktikaliselt keeruline ala,» kinnitas soomlane.

Ise olümpiavõitja enam väga merele ei satu. «Mul on neli poega ja neile kulub kogu mu vaba aeg, seetõttu pole ise enam ammu paati istunud,» sõnas ta.