Balta seljatas vihma, tuule ja iseenda

Taevas kärgatav pikne, tugev vihmasadu, üha madalamale langev temperatuur ning kahe esimese katsega saadud alamõõduline tulemus.

Kõik need tegurid painasid Ksenija Baltat eile Berliini MMi peaareenil. Aga ta oli nendest tugevam!

Mööda lirtsuvat rada tuiskas Balta hüppepaku suunas, talle omased särtsakad sammud ja äratõuge… Kohe oli näha, et kvalifikatsiooninorm ei alistunud, aga see polnud kõige tähtsam, 6.59 oli tulemus, mis viis kindlalt homme toimuvale lõppvõistlusele.

Kuigi Balta haaras esialgu peast kinni, polnud viimase vooru lõpuni jäänud minutid kuigi pingelised. Ükski rajale tulnud konkurent ei suutnud Eesti rekordinaisest kaugemale lennata. Kaheksandana edasi – pühapäeval ootab Eesti spordisõpru suur kaugushüpe.

«Viimase katse eel ei mõelnud ma midagi, keskendusin vaid sellele, et tuleb hüpata vähemalt 6.55, normi polnud enam vaja rünnata. Teadsin, et ma ei saa olla nii vilets,» rääkis Balta, kellel oli enne otsustavat üritust kirjas vaid 6.23.

Balta hinnangul aitas tal raskest olukorrast pääseda viimase aastaga suurenenud enesekindlus. «Pekingi olümpiaga ei tasu seda isegi enam võrrelda,» nentis ta, ent märkis, et keeruline võistlus röövis siiski tublisti energiat. «Tegelikult läksin esimese hüppega normi täitma, kui see ei õnnestunud, ehmatasin pisut ära.»

Balta hädad saidki alguse ebaõnnestunud esimesest katsest. Siis polnud veel taevaluugid avanenud ning staadionil valitsesid normaalsed olud. Paraku astus Balta esimese katse terve pöia jagu üle. Teise hüppe eel pikendas ta hoojooksu kahe pöia võrra, ent siis jäi ta paku servast koguni 29 sentimeetri kaugusele.

«Ilmselt jooksin soojendusel liiga lõdvalt, aga just selle põhjal nihutasin märki alguses edasi,» mõtiskles Balta juhtunu üle. Viimase hüppe eel kohendas ta veelkord sammumärki, seekord edasi, ent ei jõudnud ikkagi pakuni. Lõppvõistlusele viinud katsel tõukas ta 27 sentimeetrit paku tagant. Lihtne arvutus näitab, et hüppe pikkus oli 6.86 – ning seda pehmelt rajalt tõugatuna…

Täna teeb Balta Berliinis kerge soojendustreeningu ning üritab mõelda, miks hoojooks ikkagi nii ebastabiilseks muutus ning mida selle parandamiseks teha. «Asjade selline käik oli minu jaoks suur üllatus, tegutsesin siin nagu esimese klassi laps,» kritiseeris ta ennast.

Homse lõppvõistluse peale ta veel ei mõtle, see aitab ka hoiduda suurtest pingetest. «Võtan asju ühe sammu kaupa, neist esimene on tehtud,» sõnas ta. «Loodan, et lõppvõistluse ajal on ilus ilm.»

Kaugushüpe

Pühapäeval toimuvale lõppvõistlusele pääsesid:
Naide Gomes (Portugal) 6.86, Brittney Reese (USA) 6.78, Tatjana Lebedeva (Venemaa) 6.76, Olga Kutšerenko (Venemaa) 6.68, Maurren Higa Maggi (Brasiilia) 6.68, Karin May Melis (Türgi) 6.67, Keila Costa (Brasiilia) 6.66, Ksenija Balta (Eesti) 6.59, Anastassia Mirontšuk (Valgevene) 6.55, Teresa Dobija (Poola) 6.55, Brianna Glenn (USA) 6.53, Shara Proctor (Antillid) 6.52

Jalavalu rikkus Sirkka-Liisa Kivise võistluse

«Tugevat vastutuult olen varemgi kohanud, aga vastutuult koos vihmaga veel mitte,» sõnas kergejõustiku MMil Berliinis kaugushüppes 33. koha saanud Sirkka-Liisa Kivine. Tagasihoidliku koha andis väga kasin tulemus 6.10.

Esimest korda nii suurel võistlusel osalenud Kivine tunnistas, et tegi viimasel treeningul jalale haiget ning võistluse eel soojenduskatseid sooritades muutus jalg veelgi valusamaks. «Valu liigub kannakõõluse juurest üles,» kirjeldas ta. «Olen näinud, kuidas kõõlus puruneb, see pani mõtlema.»

Samas ei soovinud Kivine oma nõrka esitust ainult vigastuse kaela ajada. Ta märkis, et vaatamata sellele oleks pidanud kaugemale hüppama. «Väga kurb, et selline asi just nii tähtsal võistlusel juhtus,» sõnas ta ning kinnitas, et ei kavatse sellega veel oma karjääri lõpetada – sellise tulemusega poleks see kohane.

Kuigi Kivine püüdis säilitada optimistlikku meelt ning naeratada, oli talvel Euroopa sisemeistrivõistlustel lõppvõistlusele pääsenud naise tegelik hingeseisund näha mõni hetk pärast ajakirjanike juurest lahkumist, kui ta käsi pühkis silmanurka tikkunud pisarat. (PM)

POSTIMEES hindab

Sirkka-Liisa Kivine

Kuigi Kivine viitas jalavigastusele, tunnistas ta ka ise, et see ei õigusta nii lühikest hüpet. Lõppvõistlusele pääsemine polnud talle küll kohustuslik, ent 33. koht on selgelt lahja.