1966. aastal Londonis poksi raskekaalu maailmameistritiitli pärast heidelnud poksilegend Muhammad Ali ja inglane Sir Henry Cooper kohtusid 43 aastat hiljem märksa sõbralikumas õhkkonnas – ratsutamise Euroopa meistrivõistlustel Inglismaal Windsoris.
Muhammad Ali teenis marulise aplausi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
67-aastane Ali, kellel diagnoositi 1984. aastal Parkinsoni tõbi, saabus Inglismaale möödunud nädala alguses, et reklaamida oma Muhammad Ali keskuse ülemaailmset haridus- ja heategevusfondi. Aga mida tegid poksikuulsused ratsutamisvõistlustel? Nimelt peetakse järgmisel aastal maailmameistrivõistlused Ameerika Ühendriikides Kentuckys, kust Ali pärit on, ning reede hilisõhtul oli Windsoris Kentuckyt ja tulevat MMi tutvustav galaõhtu.
Ali ja Cooper tegid võistlusareenil ühe auringi, istudes lahtise katusega Range Roveris. Kuigi 9000 pealtvaatajat mahutaval tribüünil, olid külmal õhtul täidetud vaevalt pooled istekohad, tervitas rahvas Alid marulise aplausiga ning iga viimane kui inimene tõusis austuse märgiks püsti.
Ali tänas rahvast, püüdes neile lehvitada, ent haigusest üha nõrgemaks jääv poksija vajas selleks 75-aastase Cooperi abi.
Ali, kes siis kandis veel nime Cassius Clay, ja Cooper kohtusid esmakordselt 1963. aastal ning kahest nendevahelisest matšist on just see ajalukku läinud. Neljandas raundis virutas Cooper Alile vasaksirge, ent päris nokauti tal ameeriklast lüüa ei õnnestunud, kuna raund lõppes. «Ta lõi mind nii kõvasti, et ka mu esivanemad Aafrikas tundsid seda,» kommenteeris Ali toona Cooperi lööki.
Enne matši algust oli Ali treener Angeli Dundee märganud hoolealuse ühel poksikindal pisikest rebendit, kuid otsustas sellest kohtunikule mitte rääkida. Pärast Cooperi võimsat lööki võttis ta aga Ali kindad ning tegi rebendi enne viienda raundi algust suuremaks ja nõudis kohtunikult uute kinnaste toomiseks pikemat pausi. Kuna seetõttu algas viies raund hiljem, jõudis Ali end koguda ja ründas kohe raundi alguses Cooperit niimoodi, et inglase nägu oli üleni verine ja kohtunik otsustas matši lõpetada.
1966. aastal kohtusid nad Londonis taas, seekord tiitlimatšis, mille võitis samuti Ali.