foto: Reuters / Scanpix
Oma osa mängis ka ekslik kaart.
«Viimasel tõusul näitas kaart üks kilomeeter 19 protsenti tõusu, siis näitas 13 protsenti ja viimase kilomeetri kohta ütles kaart, et neli protsenti,» rääkis 22-aastane Cofidise rattaproff Postimehele. «Kalkuleerisin, et kui panen seal minema, kus järsuks läheb, siis kaks kilomeetrit suudan täiega küll sõita.»
Taaramäe arvestuse järgi oleks siis viimane kilomeeter olnud lihtne. Tegelikult oli see viimane kilomeeter hoopis 20-protsendilise tõusunurgaga.
«Oleks ma seda teadnud, läinuks hiljem, umbes poolteist kilomeetrit enne tõusu lõppu. Oleksin kindlasti eest ära saanud ja võitnud, sest olin selles grupis tegelikult kõige tugevam,» selgitas Taaramäe.
Kui kaks meest väsinud eestlasest mööda sõitsid, lasi viimane jala sirgu.
«Ma oleks küll jõudnud edasi sõita, aga pettumuse ja motivatsiooni puudumise tõttu keerasin neilt eest ära,» tunnistas esimest korda tänavuse Vuelta jooksul head enesetunnet kiitnud Taaramäe. «Lõpus mind enam ei huvitanud, mis koha saan. Võit või mitte midagi. Rattaspordis teisi ja kolmandaid kohti ei loeta, medalit teise koha eest ei anta.»










Tagasi

