Sportlikel inimestel täheldatakse väiksemat dementsusriski

Oliver Lomp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu jooksumaratoni, mida eelmisel sajandil kutsuti Tartu sügisjooksuks, on läbi aegade lõpetanud enam kui 21 000 jooksuhuvilist. Lastejooksude finišijoone on aastate jooksul ületanud aga pea 22 000 noort tervisesportlast.
Tartu jooksumaratoni, mida eelmisel sajandil kutsuti Tartu sügisjooksuks, on läbi aegade lõpetanud enam kui 21 000 jooksuhuvilist. Lastejooksude finišijoone on aastate jooksul ületanud aga pea 22 000 noort tervisesportlast. Foto: Margus Ansu.
Keskealistel inimestel, kes vähemalt kaks korda nädalas harrastavad mingit sportlikku tegevust, on eakana ligi poole väiksem risk põdeda dementsust ja 60 protsenti väiksem risk haigestuda Alzheimeri tõppe kui nende istuva eluviisiga eakaaslastel, selgub Rootsi Karolinska Ülikoolis läbi viidud uuringust.

Tõenäoliselt on see seotud liikuva eluviisi positiivse mõjuga peaaju vereringele ning eriti hallollusele, oletavad uurijad, kirjutab SL Õhtuleht.

Eriti suur mõju oli liikuval eluviisil neile, kel juba geneetiliselt oli suurem risk haigestuda Alzheimeri tõppe ehk kelle geenides leidus apoEe4-alleel.

Lisaks liikuvale eluviisile aitab dementsust ja Alzheimeri tõbe vähendada ka mõõdukas rasvase toidu ning alkoholi tarbimine.

Miks väherasvane toit tõrjub Alzheimeri tõppe haigestumise riski, on ebaselge.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles