Tähtis pole näidata ideaalset mängu reakohtumistes, olulisem on hiilata siis, kui kaalul on rohkem kui elu. Jalgpalli EMi veerandfinaalides pudenenud soosikutest said tuntud teooria ilmekad näited.
Kuhu kadus EMi soosikute hiilgus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tuntud jalgpallitreenerid püüdsid Postimehe palvel otsida vastust küsimusele, miks alagrupiturniiridel hiilanud Portugal, Holland ning Horvaatia veerandfinaalides konkurentsist pudenesid.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli ei näe kolme soosiku langemises midagi ebanormaalset, sest tema sõnul algab veerandfinaalidega turniir teatud mõttes uuesti. Eelnevad võimsad võidud alagrupiturniiril ei maksa enam midagi.
«Turniiri selles staadiumis on oluline treeneri kavandatud mänguplaan. Võitnud meeskondadel oli see lihtsalt parem ja andis mängijatele pingelises olukorras parema häälestuse,» selgitas Rüütli alagrupi võitjate kaotuste tagamaid.
Kogemused maksavad
Eesti koondise abitreener Janno Kivisild peab edu võtmeks stabiilsust. «Suurturniiril on oluline, et meeskond suudab mängida stabiilselt mitte ühe või kaks, vaid kõik kuus kohtumist,» mõtiskles Kivisild. «Veerandfinaalides võitnud meeskondade tegutsemine on iga kohtumisega paremaks muutunud ning nad suudavad mängida oma mängu.»
Teise tähtsa märksõnana tõi Kivisild välja kogemused – just närvesöövates olukordades, kus iga väiksem apsakas võib meeskonnale maksta võidu.
Sama meelt on ka Levadia jalgpalliklubi peatreener Igor Prins, kelle meelest võis saatuslikuks saada asjaolu, et kõik kolm veerandfinaalis kaotanud soosikut kasutasid viimases grupimängus varumehi.
«Midagi see muidugi näitab, sest ilusat mängu veerandfinaalis need meeskonnad enam ei näidanud,» arutles Prins. «Mängurütm kadus lihtsalt ära ja pallurid ei suutnud ennast enam maksimumile häälestada.»
Prinsiga nõustub ka TVMK peatreener Sergei Ratnikov, kelle meelest viimases alagrupimängus puhkust saanud põhimängijad ei suutnud veerandfinaalis enam kiire tempoga kohaneda.
«Mängupraktika kadus ära ja nädalane puhkus muutis mängijate tehnika rabedaks,» oli Ratnikov veendunud.
Eesti koondise treenerite tandem Rüütli–Kivisild ei omistanud aga varumeeste mängitamisele erilist tähtsust.
«Ei julgeks öelda, et kolm võistkonda kukkusid välja selle pärast, et kasutasid teist koosseisu,» suhtus Kivisild paljuräägitud teooriasse skeptiliselt. Rüütli oli veel kategoorilisem ja eitas üldse igasugust seost meeskondade kaotuste ja teise koosseisuga mängimise vahel. «Tähtis pole see, kas mängijad saavad puhata viis või kaks päeva, tähtis on töö, mis nende päevade jooksul tehakse,» jäi Rüütel endale kindlaks.
Kõik treenerid välistasid aga suhteliselt kindlalt võimaluse, et Hollandile, Portugalile ja Horvaatiale sai saatuslikuks liialt raske favoriidikoorem. Treenerid nimetasid soosiku staatuse omistamist üldse meedia fabrikatsiooniks, mis platsile jooksvaid mängijaid eriti ei mõjuta.
Hispaanial vedas
Küsimusele, kuidas suutis Hispaania koondis teiste grupivõitjate saatust vältida, ei olnud treenerite konsiiliumil ühest vastust anda – Rüütli arvates sai otsustavaks «treenerifilosoofia,» mis mängijad õigele lainele juhatas. Prinsi meelest aga päästsid Hispaania koondise ainult Casillase head tõrjed ja õnn penaltiseerias.
«Hispaanial oli ka raskusi, ilusat mängu nad ei näidanud,» kommenteeris Prins. Kivisild leidis, et hispaanlaste ärakukkumine oli teistega võrreldes väiksem. «Nad mängisid küll kehvemini kui alagrupis, aga kõikumine ei olnud niivõrd suur,» avaldas Kivisild arvamust.