Täna kinnitas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK Buenos Aireses oma 125. istungjärgul 2020. ja 2024. suveolümpiamängude programmi 25 tuumikspordiala, täiendava spordialana nimetati programmi maadlus.
Ametlik teadaanne: maadlus jätkab olümpial vähemalt kuni 2024. aastani
8. september 2013, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiendav spordiala 2020. ja 2024. aasta olümpiamängudele valiti kolme ala seast: maadlus, pesapall/softball ning squash. Häältega 49 häält 95st jätkab olümpiaalana maadlus.
Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli ütles, et otsus on rõõmustav ning osalt ka ootuspärane. «Maadlus on olümpiamängude kavva kuuluvatest aladest üks vanemaid ja klassikalisemaid ning ROK on traditsioonidest lugu pidav organisatsioon, nii et oli suur tõenäosus, et selline otsus tuleb. Eesti spordi jaoks on see muidugi väga positiivne uudis – maadlus on meile toonud palju au ja kuulsust ning on põhjust täna rõõmustada. Tunnustan kohalikke maadlusaktiviste, kes on maadluse õigustatud koha eest olümpiamängude kavas aktiivselt võidelnud ning andnud oma panuse maadlusspordi arengule ja järjepidevusele,» lausus ta.
Seli märkis, et maadluse jätkamine olümpiaprogrammis vähemalt kuni 2024. aastani annab sportlastele kindlustunde. «See otsus tagab meie tublidele maadlejatele tuleviku suhtes kindluse, mida on vaja veelgi pühendunumalt treenimiseks ning kõrgete sihtide seadmiseks,» rääkis Seli.
Maadlus on kavas ka 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeros, kuhu loodetavasti lunastavad pääsme Eesti maadlejad, eesotsas Londoni olümpia hõbemedalimehe Heiki Nabiga ning kaheksanda koha võitnud Ardo Arusaarega.
Maadlus on olnud olümpiakavas alates kaasaegsete suveolümpiamängude avamängudest 1896. aastal Ateenas. Ka antiikolümpiamängudel oli maadlus üks võistlusaladest.