/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
Mitmed tehnikasporti skeptiliselt suhtujad ei pea mootoritega seotud alasid päris spordiks, kuna liiga palju olevat kinni küsimuses, kas tehnika peab vastu või mitte. Ometi tunneb maailm selliseid mehi, kes alasid ainuisikuliselt aastaid valitsenud. Kas edu sõltub tõepoolest ainult õnnejumalanna naeratuses, uurib Oliver Lomp.
Töökas Michael Schumacher
Seitsmekordset vormel-1 maailmameistrit Michael Schumacherit teab isegi spordikauge inimene. Juba oma esimesel hooajal 1992. aastal näitas noor sakslane, et temas on midagi erilist, kui sai kokkuvõttes 3. koha. Kolme aasta pärast oli ta juba kahekordne maailmameister ning siirdus Benettonist Ferrarisse, et taastada itaallaste endine hiilgus. Neli aastat tal see ei õnnestunud, kuid uut aastatuhandet valitses ta täielikult, tulles viis korda järjest veenva ülekaaluga maailmameistriks.
«Vormel-1s on kõik head sõitjad, kuid kindlasti on Schumacher väga töökas, distsiplineeritud ja motiveeritud hästi tegutsema,» tõi 90ndate lõpus USAs ilma teinud vormelimees Rain Pilve näiteid. «Lisaks muidugi kaasasündinud andekus.»
Paljud on üritanud Schumacheri legendi staatust raputada, öeldes, et tema masinad olid teistest lihtsalt peajagu üle ning võidud olid vaid vormistamise küsimus. Pilve ei salanud, et hea auto on sakslase karjääris kindlasti oma osa mänginud.
«Väga tähtis on sattuda õigel ajal õigesse kohta,» kinnitas Pilve.
Lõppenud hooaja keskpaiku sai Ferrari piloot Felipe Massa vigastada ning vormelimaailm oli lähedal, et Schumacher võinuks rajale naasta. Kuigi kaelavigastuse tõttu jäi ta naasmine ära, võinuks Schumacher Pilve sõnul olla etappidel arvestatav jõud.
«Kui ei ole just väga suur paus sees olnud, siis ei kao oskused kuhugi,» arvas Pilve. «Juba testidel näitas ta, et on väga kiire.»
Analüüsiv taktik Valentino Rossi
Kes vähegi mootorite maailmast midagi jagab, teab itaallasest ringrajasõitja Valentino Rossi nime. Tundub uskumatu, et praegu vaid 30-aastasel mehel on üheksa MM-tiitlit. Juba 1997. aastal krooniti Rossi 125-kuupsentimeetristel tsiklitel sõitjate seas ilma parimaks, kaks aastat hiljem lisandus kraadi võrra kõvem tiitel (250 cm³), veel kahe aasta pärast 500 cm³ tiitel ning edasi juba neli järjestikust Moto GP tiitlit.
«Kuna ta oskab suurepäraselt võistlust analüüsida, teab ta peaaegu alati ette, kas ta võidab või mitte,» märkis endine ringrajasõitja ja praegune koolitaja Hanno Velt, kelle sõnul on Rossi suurepärane taktik. «Ta analüüsib ringiaegu ning ei pruugi konkurendile järele jõudes kohe meeleheitlikult mööda sõita. Tihtipeale passib ta mõne ringi sabas ning läheb siis oma teed.»
Tasub mainida, et motivatsioonipuuduses siirdus Rossi sõitma Hondast nõrgemasse Yamahasse, kuid ka seal ei leidunud talle vastast.
«Varem oli Yamaha üsna halb tsikkel. Ei püsinud hästi teel. Rossi valis meelega põneva väljakutse ning nüüd on Yamaha üks paremaid,» teadis Velt rääkida.
«Paha poisina» tuntud Rossi edutee sai küll 2006. aastal otsa, kuid võitude teele naasis ta mullu ning kindlustas oma valitseja staatust ka tänavu. Küll aga ennustab Velt, et tuleval aastal saab itaallasel olema raske tiitlit kaitsta.
«Noor Jorge Lorenzo on tagant väga vihaselt tulemas,» arvas Velt, kelle sõnul on Rossi sõidustiil mõnevõrra vananenud. «Lorenzo kasutab kurvist otse väljakiirendamist, kuid Rossil pole seda stiili lihtne üle võtta. Siiamaani on Rossi kompenseerinud selle lühikese pidurdusteekonnaga ning ta teeb enamiku möödasõidud pidurdamisel.»
Veatu Stefan Everts
Kui motokrossitalent Stefan Everts 1991. aastal 125 cm³ motokrossitsiklite seas oma esimese MM-tiitli võitis, ei osanud paljud arvata, et sündinud on uus kuningas. Kümnendi jooksul näppas ta veel viis MM-tiitlit, kuni siirdus vastloodud kuninglikku MX1 sarja, mille eksistentsi neli esimest võitu sai samuti belglane.
«Mina küll ei näe praegu sellist venda peale tulemas, kes suudaks kümme tiitlit järjest võita,» tunnustas MX1 karusselli kogemusega Gert Krestinov ala suurkuju, kes oli eestlase sõnul pea veatu motosportlane. «Ta sõitis alati külma peaga ning ei teinud lolle vigu, mis teistel ikka sisse lipsasid. Lisaks oli ta füüsiliselt tasemel ning startis pea alati hästi, mis on motokrossis väga tähtis.»
Lisaks polnud Everts Krestinovi sõnul rapsija, vaid ootas kannatlikult enda tundi.
«Näiteks Tanel (Leok – toim) võis temast ühel ringil küll kiirem olla, kuid tema suutis stabiilselt kõik ringid pea sama ajaga läbida kuni lõpuni,» ütles Krestinov. «Tema aeg ei langenud ja seepärast ta teistest parem oligi.»
Krestinovi sõnul ratta firmamärk motokrossis niivõrd suurt rolli ei mängi, kuid seda tähtsam on õige seadistamine, mida belglane oli samuti perfektselt vallanud.
«Näiteks minul on amortide seadistamisega tihtipeale probleeme, kuid tema oli selles osas alati tipptasemel,» arvas Krestinov. «Krossimehed ütlevad, et 75 protsenti on kinni mehes ja 25 tehnikas.»
Eesti parima krossisõitja Tanel Leoki meelest on tšempioniks olemisel vaja ka õnne. Näiteks olevat mõned tiitlid tulnud Evertsile teiste ebaõnne tõttu. Samas ei tahtnud Leok sellega belglase saavutusi maha teha.
«Kindlasti on olnud ka kordi, kus just tema on ebaõnne tõttu võidust ilma jäänud,» sõnas Leok.
Geenius Sebastien Loeb
Tänavu juba kuuendat korda järjest autoralli maailmameistriks kroonitud Sebastien Loebi tähelend oli eriti kiire. 2002. aastal jõudis ta kuninglikku WRC sarja ja juba kahe aasta pärast võitis ta kindlalt MM-tiitli – hooaja teisena lõpetanud norrakas Petter Solberg jäi maha koguni 36 punktiga. Edasi valitses Loeb veelgi kindlamalt ning võitis veel viis MMi.
«Minu meelest on ta geenius: teeb vähe vigu ja on vajalikul hetkel väga kiire,» tunnustas MM-kogemusega Urmo Aava, kelle sõnul on prantslane lisaks kõigele suur tööloom.
«Tihtipeale pole andekad inimesed eriti töökad, kuid Loebi kohta seda öelda ei saa.»
Tänavune võit tuli aga üle kivide-kändude. Fordil kihutava Mikko Hirvoneni alistamiseks läks vaja viimast etapivõitu Walesi rallil. Mitmekordne Eesti meister Margus Murakas ei imestanud, et Loeb isegi pingelises olukorras oma võttis.
«Loeb on väga tasakaalukas ning lisaks kõigele füüsiliselt suurepärases vormis,» ütles Murakas, kelle sõnul mängivad need tegurid pikkadel rallidel suurt rolli. «Öeldakse, et terves kehas terve vaim ning rallis peab tihti langetama kiireid ja õigeid otsuseid. Väsinud kehaga on see raske.»
Skeptikud on üritanud Loebi väärtust tšempionina veidi maha suruda. Nimelt kadusid vahepealsete aastate jooksul MM-karussellist arvestatavad autotootjad nagu Toyota, Peugeot ja Mitsubishi. Aava meelest see Loebi legendi staatust ei kahanda.
«WRC tipp on jäänud endiselt kiireks. Loebi teebki eriliseks see, et isegi kui tagant tulebki mõni kiirem vend, suudab ta leida veel ühe lisakäigu ja ikka võidu võtta,» märkis Aava.