Isikukultus, show ja natuke mängu ehk korvpall NBA moodi

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miami Heati särkides korvpallifännid enne kohtumist tänaval ringi liikumas.
Miami Heati särkides korvpallifännid enne kohtumist tänaval ringi liikumas. Foto: mavrixphoto.com

Kui Eestis minnakse korvpallikohtumisele eelkõige mängu enda pärast, siis ameeriklased ootavad sealt midagi enamat. Siinkirjutajal õnnestus näha 2006. aasta NBA meistri Miami Heati kodumängu New Jersey Netsiga.



Esimene asi, mis umbes kolm tundi enne kohtumise algust linna peal käies silma jäi, oli kohaliku võistkonna tähtmängija Dwyane Wade’i särkides ringi liikuvad inimesed. Kindlasti ei leidnud kõik nendest hiljem teed korvpallihalli, kuid suurem osa neist tõenäoliselt seda siiski tegi.



Siinkohal märgiks, et selle õhtu jooksul nähtud Heati kehakatetest ilutses vähemalt 90 protsendil juhtudest just suurelt Wade, mille sekka oli ära eksinud ka paar Michael Beasley, Mario Chalmersi, Udonis Haslemi ja Jermaine O’Neali nimega särki.



Turvalisus ennekõike


Teadupärast on Wade üks korvpalliliiga NBA suurimaid staare, kelle kõrval võivad võrdväärselt seista vaid Kobe Bryant, LeBron James ja Carmelo Anthony. Siiski pani üllatama, kuidas klubi fännid joondusid eelkõige ühe mängija järgi. Seega ei kujutakski ette olukorda, kui Wade peaks kunagi klubist lahkuma. Kas siis käiks poolehoidjad endiselt superstaari särkidega või valitaks uus juhtoinas?



Siinkohal pöörduks tagasi mängueelse melu juurde. Kui publikut hakati tribüünidele laskma umbes tund enne kohtumise algust, siis samal ajal saabus järjekorras seisvatele inimestele meelelahutust pakkuma bussitäis tantsutüdrukuid ja väike puhkpilliorkester.



Kui seda hiljem saalis nähtuga võrrelda, siis võib öelda, et areeni ees võis näha amatööride etteastet.



Nii nagu USA piiripunktis, pandi suurt rõhku turvalisusele ka korvpallimängul. Inimesed, kellel oli kaasas mingisugune kott või fotoaparaat, pidid võtma teistest eraldi järjekorda, et kõik asjad korralikult ette näidata. Siinkirjutaja pidi oma seljakoti paariks tunniks turvatöötajate kätte hoiule andma, et üldse areenile pääseda.



Pärast kohustuslike friikartulite ning kokakoola ostmist võis siirduda oma istekohale, et jälgida kohtumisele eelnevat melu.



Samal ajal kui meeskonnad tegid väljakul sooja, oli video vahendusel võimalik jälgida koduvõistkonna treeninguid ning intervjuusid mängijate ja personaliga.



Sellele järgnenud USA hümnile, mida lauldi publiku suureks rõõmuks võimalikult valjusti ja ehk isegi natuke valesti, ei saadud ka spordisaalis üle ega ümber Afganistani sõjast. Püsti seistes avaldati austust kahele hiljuti lahingutandrilt tagasi pöördunud kohalikule. Nagu hiljem selgus, on see seal juba üsnagi tavaline.



Ja pärast suurejoonelist mängijate (loe: Heati pallurite) tutvustamist sai matš lõpuks alguse.


Uniselt alanud kohtumises tõmbas pealtvaatajad käima loomulikult Wade, kelle kõrgelennulised pealtpanekud publiku pöördesse ajasid. Kui aga efektsed sooritused ja tabavad vabavisked välja arvata, saatis staarmängija korvist vähegi kaugemalt tehtud visked peaaegu eranditult sihtmärgist mööda.



Aga et pealtvaatajatel igav ei hakkaks, selle eest oskavad ameeriklased hästi hoolitseda. Iga minutilise pausi või veerand­aja vahel jooksis väljakule tantsutüdrukute trupp või viimaste järelkasv. Lisaks hoidsid meeleolu üleval aktiivne maskott ja akrobaatide seltskond, kes peale oma põhitegevuse publikule igasugust nänni laiali loopisid. 



Wade, kes siis veel?


Loomulikult olid käed tööd täis DJ-l, kes keerutas kahe blondi tantsijatari ustavate pilkude saatel plaate isegi kohtumise ajal. Seda loomulikult ainult oma meeskonna toetuseks.



Kõik see pluss tasavägine kohtumine ja ülimalt aktiivne õhtujuht, kes publikut igal võimalikul hetkel kaasa elama kutsus, tõstis pealtvaatajate meeleolu kohtumise lõpuks haripunkti.


Selle eest, et kogu õhtu ikkagi väärika lõpu saaks, hoolitses loomulikult saalisviibijate absoluutne lemmik ehk Wade.



Vaatamata sellele, et superstaar oli terve kohtumise ebakindlat kätt näidanud, ei tekkinud viimasel rünnakul mingit küsimust, kellele kaotusseisus olles otsustav vise usaldada.



Vastupidiselt mängu senisele käigule suutis kohaliku publiku ebajumal viimasel sekundil tabada kolmepunktiviske ning Heatile 81:80 võidu tuua. Ja otse loomulikult pühendati kohtumise DJ eestvedamisel päevakangelasele laul, mida publik areenilt väljapääsu otsides rõõmsalt kaasa laulis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles