Dopingu kasutamisega vahele jäänud kulturist Argo Ader väljendas imestust selle üle, et avalikkus ja meedia said tema positiivsest proovist enne teada kui ta ise.
SA Antidoping ei pea Aderi nurinat põhjendatuks
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
4. detsember 2009, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutuse Eesti Antidopingu juhatuse liikme Kristel Berendseni antud lühiintervjuust selgub, et kõik oli määrustepärane.
Kuidas on võimalik, et avalikkuse ette jõuab info varem kui sportlase endani?
Dopingutestide tulemustest teavitame esimesel võimalusel tähitud kirjaga alaliitu ja ka sportlast (nii tehti).
Kas pole seadust selle takistamiseks? Kui selline seadus puudub, kas on kavas see kehtestada (tundub ju sportlase privaatsuse/maine rikkumisena, kui näiteks B-proov negatiivseks osutub)?
Minu teada andis alaliit välja pressiteate alles pärast meie tähitud kirja (B-proovi tulemusest) saamist.
Kas tõepoolest võis Argo Ader teada enne Eesti meistrivõistlusi, et temalt võetakse dopinguproov (Ader nii väitis)?
Millist sportlast või millise koha saavutanuid konkreetsel võistlusel kontrollitakse, teab vastavalt võistlusjuhendile või alaliidu tellimisele kas alaliit ja dopingutestide tegija või ainult testide tegija, või juhul kui alaliit teste tellinud ei ole, siis ainult testide tegija.