«Grete ja Grit erinevad üksteisest nagu öö ja päev,» iseloomustab treener Leonhard Soom õdesid Šadeikosid. «Nad erinevad nii iseloomult kui ka lihastüübilt.»
Õed Šadeikod on teineteise suurimad toetajad
14. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljandas klassis kergejõustikutreeningutega alustanud Gritil käis alati justkui varjuna kaasas noorem õde Grete.
Kui Grit alustas kergejõustikutreeningutega 9-aastaselt, siis Grete tegi sama kolm aastat varem. Nüüd on noorem õde oma vanuses löönud üle kõik perekonnale kuulunud rekordid. Püstitanud Eesti omavanuste mitmevõistluse ning kaugushüpperekordi. Omavahelises konkurentsis Grete Griti veel löönud pole.
«Neil ei ole päris selline konkurents, et – näed, sain jälle ühe sinu rekordi enda nimele. Tegemist on justkui sümbioosiga. Gretel on hea Griti sabas liikuda ja samal ajal ei saa ka Grit kergemalt võtta. See ei pingesta omavahelisi suhteid, pigem annab indu juurde. Nad on üksteise parimad sõbrannad ja toetajad,» arutles ema Deivi.
«Gritil on kergem pisar tulema. Ta elab kõike rohkem enda sisse. Grete näitab emotsioone rohkem välja ja on vahetum.»
«Kumbki neist ei karda pingutust. Nad ei oskakski spordita ja treeninguta elada,» lisas vanaema Aili-Mägi Jäärats.
Nende sabas tuleb ka väike õde Jade. Praegu ta kergejõustikutrennis veel ei käi – teeb maailma hoopis võimlemises. Tänavu tuli ta Järvamaa meistriks rühmvõimlemise miniklassis. (PM)