Järgmisel nädalavahetusel maadeldakse Ungaris MM-medalitele. Heiki Nabi, eksmaailmameister ja olümpiahõbe, tahaks üht autasu endale, kuigi pole uute maadlusreeglitega veel kohanenud. «Nii s**t mees ma kah pole, et uute reeglitega hakkama ei saaks,» põrutas Nabi.
Kõlava nimetusega Audentese maadlussaal on tegelikkuses kitsuke ruum, kuhu mahub täpselt üks maadlusmatt, millel rassib 23 maadlejat, pead-jalad sõna otseses mõttes aeg-ajalt koos. «Võtet tehes võid vastase kellelegi pihta heita, ja ongi vigastus käes,» tunnistab Nabi.
Sama suur pind maadlussaali kõrval, kardina taga, on eraldatud judokatele. «Meil on 20 ruutmeetrit, judol 20 ruutmeetrit,» arvutab Eesti koondise peatreener Henn Põlluste ja lisab irooniaga: «Samal pindalal mängitakse tennist. Kahekesi. Meie peame kahe suure kambaga ära mahtuma.»
Maadluse MMini jäänud päevadel antakse vormile viimast lihvi. Eesti koondisel on külas sparringupartnerid Peterburist. Suurim neist astub kümmekond kilo kergemale Nabile treeningmatšis vastu, lootuses eestlast tuuseldada. Tühjagi!
Uute maadlusreeglite järgi saab passiivne karistada. Esmalt hoiatusega, siis vastasele punkti andmisega. Mis tähendab, et tuleb olla aktiivne: trügida, tõugelda, üritada võtta haaret, proovida heidet... Ühesõnaga teha teo ja näoga kohtunikule selgeks, et sa maadled.
Juba minut pärast avavilet hingeldavad mehed nagu kaks sepalõõtsa ning mida aeg edasi, seda kõlavamalt õhk läbi kopsude ventileerub. Nabi vastane saab peagi hoiatuse, jääb siis eestlase haardesse ning lendab kõrges kaares matile – kolm punkti meite mehele, peagi veel punkt, siis veel üks... Ei ole piiterlasest meile vastast.
Matš läbi, mõõdab Nabi pulssi ja saab tulemuseks 200 lööki minutis. «Normaalne,» tõdeb Põlluste. «Pingutus oli maksimaalne ja anaeroobne. Nüüd on tähtis, et viie minuti pärast pulss 120 peale alla läheks, see näitaks, et poiss on vormis.»
Nabi sörgib ringide kaupa lõdvestuseks ümber maadlusmati – pane talle üks laps ühele, teine teisele õlale, saaks karusselli – ning mõõdab seejärel taas pulssi. 120!
Vorm võib olla hea, kuid kindlust see ei anna, tunnistab Nabi: «Esimene tiitlivõistlus uute reeglitega, keegi ei oska midagi oodata. Kõik need muutused hakkavad tüütama. Kunagi oli esmatähtis ristvööheide – siis, kui ma maailmameistriks tulin –, seejärel sai põhiliseks partermaadlus, nüüd rassitakse enamasti püsti. Olen uute reeglitega teinud vaid mõne matši, aga ega ma nii s**t mees kah ole, et hakkama ei saaks.»
Uute määruste järgi maadeldakse kaks kolmeminutilist perioodi. Parterisse pannakse vaid passiivsuse eest karistuse saanu, ja sedagi juhul, kui vastane seda soovib. Perioodide punktid liidetakse, viigiseisu puhul kuulutatakse võitjaks see, kes teeninud kallimaid punkte või saanud vähem hoiatusi. Kui kõik näitajad on võrdsed, määravad kohtunikud võitjaks aktiivsema maadleja.
«Hinda läheb toores ja mitte nii tehniline maadlus,» arvab Nabi. «Sa pead kogu aeg suruma, sundima vastast eksima. Samas pole selge, mida passiivsus ühe või teise kohtuniku arvates tähendab. Poolas turniiril olime mõlemad vastasega matši lõpus väsinud, töötasime, nagu suutsime, aga mina sain hoiatuse. Ei uskunud, et nii külmalt ära tehakse, aga tehti. Järelikult pidanuks ma veelgi enam pressima. Vastupidavus ja kiirus on minu trumbid, need tuleb ära kasutada.»
Maadluse MM Budapestis algab 16. septembril. Eesti koondisse kuuluvad naistest Epp Mäe (–72 kg), vabamaadlejad Aleksei Baskakov (–60 kg) ja Jevgeni Soltruk (–84 kg) ning kreeka-rooma maadlejad Anar Zeinalov (–55 kg), Eerik Aps (–84 kg) ja Nabi (–120 kg).