Kui esimesel profiaastal pidi Eesti ainus elukutseline mägijalgrattur Martin Loo omast taskust välja käima üle saja tuhande krooni, siis uus leping kindlustab stabiilse teenistuse.
Itaalia profimeeskond vabastas Loo spordile pealemaksmisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi kollanokana Tšehhimaa mägirattatiimi Merida Biking Teamiga ühinenud Loo ei suutnud end profileeris maksma panna ja samas klubis jätkates tulnuks tal jälle aastas lauale laduda umbes 150 000 krooni.
Tšehhid kindlustasid Loole varustuse ja hoolitsesid võistlusreiside eest, kuid elamis- ja söögikulud jäid eestlase kanda.
«Eelmisel aastal polnud mul võimalik rahaliselt seal jätkata,» tunnistab Loo. «Tšehhimaale minnes lootsin end tõestada ja järgmiseks hooajaks parema lepingu teenida.»
Elu parim leping
Esimesed tulemused pakkusid Loole rahulolu, kuid ülejäänud hooaeg säravaid tulemusi kaasa ei toonud. «Muutusin halliks. Hakkasin ehk liiga vara trenni tegema ja hooaja edenedes kadus särts,» meenutab Loo.
«Kõrvaltvaatajana jäi mulje, et periood Tšehhimaal ei mõjunud Martinile hästi,» lisab Pro Jalgratturite Klubi juhatuse esimees Allar Tõnissaar. «Ta kaotas kaasasündinud kiire pedaalimisvõime.»
Mullu Eestis viibinud Loole mängisid uue võimaluse kätte kodus peetud Euroopa meistrivõistlused maastikuratta maratonis, kus 21-aastane sportlane sai hinnatava 12. koha.
Londoni olümpiale pürgiva eestlasega ise ühendust võtnud Itaalia profitiimile Infotre Lee Cougan Team avaldas muljet ka Loo stabiilne esinemine Poola võidusõitudel. «Nii häid tingimusi pole mul varem olnud,» on Loo rahul. «Meeskond hoolitseb kõige eest ja maksab palka, mis on natukene rohkem kui sümboolne.»
Kolm nädalat Põhja-Itaalias Montichiaris Lõuna-Ameerikas elava itaallasest treeneri kavade järgi harjutanud Loo teeb hooaja avastardi sel pühapäeval ühel kohalikul võistlusel.
Üheksaliikmelisse Infotre Lee Cougan Teami kuulub lisaks kolmele itaallasele veel rattureid Portugalist, Inglismaalt, Colombiast, Argentinast ja Iisraelist.
Õde lööb laineid jalgpallis
Kalendris, mis koondab peamiselt võistlusi Itaalias ja Saksamaal, on kirsiks tordil Euroopas peetavad MK-etapid. Iisraelis peetaval maratoni EMil ihkab Loo jõuda esikümnesse. Eestis näeb Lood võistlemas kodustel meistrivõistlustel ning 3. juulil Tallinnas toimuval ja UCI kalendrisse kuuluval Port of Tallinn Grand Prix’l.
«Jään hooajaga rahule, kui saan samas meeskonnas jätkata või pakutakse mujal paremat lepingut,» ütleb Eestis Alar Krulli ja Tõnissaare käe all treeninud Loo.
Omal ajal Eesti ujumisparemikku kuulunud vanemate Kersti Loo ja Heiki Lombi eeskujul ei läinud ka lapsed spordile kaotsi. Kuni 13. eluaastani korvpallitrennis käinud 180 cm pikkune Martin Loo harrastas enne rattaspordile südame kaotamist lühikest aega ka ju-jutsut.
Tänavu kevadel Õismäe Humanitaargümnaasiumi lõpetav 19-aastane õde Katrin Loo teeb tegusid jalgpalliplatsil, kes löönud Eesti meistrivõistlustel hõbemedali pälvinud FC Flora eest eelmisel hooajal 49 väravat, mis andis resultatiivsustabelis kolmanda koha. Soov piiri taha profileiba teenima minna on temalgi.
Treener Tõnissaar üritas Lood paksude gruppi sokutada
Kuigi Loo kuulub ainsa Eesti mägiratturina UCI profimeeskonda, pole ta suutnud isegi kodumaal läbimurret teha. Näiteks mullustel Eesti meistrivõistlustel maastikurattasõidus sai ta neljanda koha.
Lood juhendanud Tõnissaare sõnul on läbilöök paari aasta küsimus.
«Paljud võivad ju ilkuda, kuid kodune rattatase on kõrge. Seda näitas ka eelmise aasta maratoni EMil tulnud kuuikvõit,» arutleb Tõnissaar. «Rein Taaramäe sai näiteks mullu Elion Estonian Cupi siledaimal etapil Elvas kümnenda koha.»
Tõnissaarel on varrukast võtta lõbus lugu esimesest tõsisemast kokkupuutest Looga. «Martini esimene treener Alar Krull sokutas poisi koos meiega Prantsusmaale kevadlaagrisse. Ma ei arvanud tol hetkel Martinist midagi erilist ja tahtsin ta salamisi paksude (loe: nõrgema tasemega harrastajate) gruppi panna. Pärast esimest trenni ütles paksude vaimne juht Kalev Raudsepp, et meil pole nii hea ratturiga midagi peale hakata. Areng oli väga kiire – laagri lõpus sai Martin eraldistardist sõidus mäkke neljanda koha,» meenutab Tõnissaar. (PM)