16 päeva suuri võite, valusaid kaotusi, verdtarretavaid lahinguid ja üks traagiline hukkumine – see oli Vancouveri olümpia. Oma võlus ja valus.
Vancouveri olümpia kõige, kõige, kõige…
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees valis Vancouveri olümpiamängude kõige valusamad kaotused, kõige vapramad sportlased, kõige suuremad võitjad ja kaotajad ning kõige suurema läbikukkuja.
Vapraimad sportlased – Joannie Rochette ja Petra Majdic
Vaid need, kes on kaotanud oma kõige kallima inimese maailmas, teavad, mis tunne valitseb hinges nädal, kuu või aasta pärast valusat uudist. Kui paljud meist oleksid läinud olümpiamängude starti, kui kaks päeva enne seda oleks meile teatatud ema surmast? Kui paljud meist oleksid mõelnud võistlemisele, kui valusa kukkumise järel valmistab isegi hingamine piinasid? Vahetult enne elu tähtsaimat võistlust oma ema kaotanud 24-aastane Joannie Rochette läks jääle ja võitis iluuisutamise naiste üksiksõidus pronksmedali.
Temast kuus aastat vanem suusasprinter Petra Majdic murdis kukkudes paar roiet, kuid läks sellegipoolest starti ja võitis pronksmedali. Medali, mis tema jaoks oli kuld väikeste teemantidega.
Suurim võit – Kanada hokikoondise kuld
Vancouveri olümpia jäähokifinaali ajal peatus elu kogu Kanadas. See oli ajalooline finaal, mille piletihinnad tõusid ligi 100 000 kroonini, mille eel olid pubide ees juba kella kümnest hommikul järjekorrad ja mis liitis ühe rahva üheks.
Pärast finaali ei leidunud ilmselt võõrustajate seas ühtki inimest, kes poleks naeratanud. 3:2 võit USA üle pani hokihulludest kanadalaste OMile ideaalse punkti. See oli unelmate stsenaarium, mis täitus. «Võita kuldmedal oma kodumaal ja veel lisaajal – see on unistuse täitumine,» võttis Kanada koondise peatreener Mike Babcock triumfi kokku. Võiduvärava löönud Sidney Crosby tõusis sellega automaatselt rahvuskangelase staatusesse. Pole ka mingi ime.
Kõige kurvem sündmus – Gruusia kelgutaja surm
Olümpiamängud ei jõudnud õieti alatagi, kui nelja aasta suurim spordipidu sai traagilise pitseri – 21-aastane grusiin Nodar Kumaritašvili hukkus ühel maailma kiireimaks peetaval kelgurajal.
Rahvusvahelise Kelguliidu (FIL) läbiviidud uurimine tuvastas, et õnnetuse põhjustas Kumaritašvili sõiduviga. Ometi leidus ka neid, kelle sõnul oli rada võistluse jaoks liiga kiire.
Ilmselt ei olegi enam vahet, kas õnnetuses oli süüdi kogenematu sportlane või liiga ohtlik rada. Kurb tõsiasi on see, et noor mees kaotas oma elu.
Sama kurb on ka see, et Vancouveri olümpiat seostatakse tulevikus alati esmajoones Gruusia kelgutaja surmaga. Alles siis tulevad sangarlikud olümpiavõitjad, suurepärased avamis- ja lõputseremoonia ning kõik muu.
Valusaim eksimus – treeneri soovitus maksis kulla
Hollandi uisutaja Sven Kramer võitis Vanvouveri olümpiamängudelt küll kulla 5000 meetri kiiruisutamises, kuid jääb märksa enam meelde sellega, et treeneri soovitus võttis talt kõige kirkama medali 10 000 m distantsil.
Kramer sõitis välja küll parima aja, kuid võistluse ajal käskis treener tal valel ajal rada vahetada. Seejärel otsustasid kohtunikud Krameri diskvalifitseerida. Pärast olümpiat teatas hollandlane, et tõenäoliselt vahetab ta treenerit.
Rängalt eksis ka meeste murdmaasuusatamise paarissprindi esimeses poolfinaalis esikohta hoidnud valgevenelane Leonid Karnajenka, kes vahetult enne finišisirget keeras valele rajale. Oma veast sai mees aru alles siis, kui oli juba lootusetult hilja ja polnud mingit mõtet tagasi pöörduda.
Suurim põruja – Venemaa hokikoondis
Millised staarid! Millised lootused! Ja ometi – selline pettumus! Venemaa jäähokikoondisele lõppes olümpia juba veerandfinaalis, kui kaotati hilisemale olümpiavõitjale Kanadale 3:7. Vaid korra varem on Venemaa ja Nõukogude Liit lubanud olümpial visata endale rohkem väravaid. Ja seegi juhtus pool sajandit tagasi.
Pärast hävitavat kaotust kostitas Vene meedia hokimängijaid valusa kriitikaga. «See oli meeste võitlus poiste vastu. Ei mingit konkurentsi,» kirjutas päevaleht Kommersant, lisades, et Venemaa parimad mängijad Aleksandr Ovetškin, Jevgeni Malkin ja Ilja Kovaltšuk tegid viletsa esituse. «Massiivne haud,» kuulutas Sport-Express oma esiküljel.
Telekanali RTR kommentaator lisas: «Meil võivad olla maailma parimad mängijad, aga neil oli rohkem kirge, rohkem tahet võita. Nemad tulid sõtta ja meie olime valmis kaotama. Me polnud võitluseks valmis.»
Kui Venemaa jäähokikoondise peatreenerilt Vjatšeslav Bõkovilt pärast mängu küsiti, miks meeskond Kanadale nii ilmselgelt alla jäi, ei osanud ta midagi vastata.