«Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Asju võib näha mitmest vaatenurgast, Postimehe olümpiatiim andis eestlaste esinemisele oma hinnangu.
Eestlased olümpial – üks supersaavutus ja suur hulk põrujaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jagasime olümpial osalenud 30 sportlast kuude kategooriasse. Hindamisel võtsime aluseks sportlaste varasemad saavutused, olümpiaeelsed eesmärgid ja nende tegeliku taseme. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti.
SUPERTASE
• Kristina Šmigun-Vähi (murdmaasuusatamise 10 km (v) olümpiahõbe, 30 km (kl) 28., suusavahetusega sõidu katkestamine)
Lugedes viimase nädala internetikommentaare, tahaks küsida: inimesed, kas te olete hulluks läinud? Kahel viimasel distantsil ebaõnnestunult esinenud Šmigun-Vähit mustatakse, nagu poleks ta olümpia alguses hõbedat võitnudki. Halloo! Pärast sünnitust tippsporti naasnud suusakuninganna väärib ainult imetlust. Medal aga näitab tema supertaset. Kommentaarid on siin tegelikult liigsed.
TIPPTASE
• Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamise 50 km (kl) 6.)
Jah, kõik ühele kaardile pannud Veerpalu ise võib olla pettunud, tema võitudega ära hellitatud Eesti suusasõbrad võivad olla pettunud, kuid vaadakem asjadele kaine pilguga – 39-aastane vanameister püsis viimase kilomeetrini suures mängus ning seegi on tegu, mis väärib sügavat kummardust. Andrus, ole hea, võistle ka tuleva aasta MMil!
KORRALIK ESITUS
• Priit Viks
(laskesuusatamise 20 km 20., teatesõidu 14.)
Varumehe staatusest kerkis laskesuusatamise koondise parimaks. Kas see oli ühekordne juhuslik sähvatus või peitubki temas selline tase, näitavad järgmised võistlused. Kõigest olenemata ei muutu olümpia koht vähem väärtuslikuks.
• Peeter Kümmel
(suusasprindi 14., sprinditeate 17.)
Kuigi enne olümpiat rääkisid treenerid, et Eesti sprinterid võitlevad medalite eest, pole 14. koha saanud Kümmelil põhjust piinlikkustundega maha vadata. Koht on korralik ning olgem ausad – poolfinaal polnudki teab kui kaugel. Edasise arengu huvides peaks püsima samal tasemel terve hooaja.
ENDA KESMINE TASE
• Kaija Udras
(suusasprindi 31., sprinditeate 16., suusavahetusega sõidu katkestas)
Selles nimekirjas väikese mööndusega ning vaid seepärast, et jäi sprindis esimesena veerandfinaalist välja. Tegelikult peaks tasemelt küündima 30 hulka ning üritama seda ka tavadistantsidel.
• Timo Simonlatser
(suusasprindi 27.)
Pääses viimasel hetkel koondisse ja kasutas oma võimaluse kenasti ära. Veerandfinaaliga piirdumise üle oleks patt nuriseda, hooaja senise käigu põhjal tähendanuks poolfinaal juba eneseületust.
• Indrek Tobreluts
(laskesuusatamise sprindi 31., jälitussõidu 48., teatesõidu 14. )
Raske kiita ja raske laita. Sõitis täpselt oma keskmisel tasemel – õnnestumise korral võib olla esimese 30 hulgas või selle lähedal. Loodetavasti andis negatiivse emotsiooni puudumine tõuke veel tippspordis püsida.
• Eveli Saue
(laskesuusatamise sprindi 55., jälitussõidus katkestas, 15 km 42., teatesõidus 18.)
Eesti naiste laskesuusakoondise liidri olümpia rikkus detsembri alguses saadud raske vigastus. Kiire paranemine eeldas vaprat tööd, kõrged kohad olnuks juba ime. Loodetavasti ei ela seda hooaega liiga rängalt üle.
• Kauri Kõiv
(laskesuusatamise sprindi 48., jälitussõidu 50., 20 km 44., teatesõidu 14.)
Ootamatult kerkis laskesuusatamise koondise kõige stabiilsemaks sportlaseks, kusjuures stabiilsusnivoo polnud sugugi madal. Sama taset hoides jätab endale lootuse tulevikus veel tõusta. Vanus ei saa veel takistuseks.
• Tiiu Nurmberg
(slaalomi 42., suurslaalomi katkestas)
Tegelikult on tema võistlust väga raske hinnata. 42. koht polegi ju paha, ent samas tuleb arvestada, et suur hulk MK-sarjas osalevaid ning tegelikult temast tugevamaid naisi ei pääsenud olümpiale võistlema.
ENNAST NÄIDANUD TULEVIKULOOTUSED
• Triin Ojaste
(suusasprindi 37., sprinditeate 16.)
Noor neiu tõestas, et tõsist tööd jätkates võib mõne aasta pärast jõuda MK-sarjas 30 hulka sattuvate naiste seltskonda. Mille põhjal seda arvata? Pärast võistlust Ojaste silm säras ning olekust õhkus soov pürgimist jätkata.
• Karel Tammjärv
(murdmaasuusatamise 15 km (v) 67., suusavahetusega sõidu 46.)
Avansina olümpiale saanud noormehel kulus esimene sõit sisseelamiseks, ent rasketes oludes kulgenud suusavahetusega distantsil võitles vapralt lõpuni. Võib kuhugi jõuda, ent peab selleks tegema aastaid ränka tööd.
PÕRUMINE
• Tatjana Mannima
(murdmaasuusatamise 10 km (v) 58., suusavahetusega sõidu 44., 30 km (kl) 42.)
Tänu Eestile eraldatud lisakohtadele olümpiale pääsenud suusataja võistles küll vapralt kolmel distantsil, ent tema tase on tippudest kaugel.
• Jaak Mae
(murdmaasuusatamise 50 km (kl) 30., teatesõidu 14.)
Vanameister keskendus nagu Veerpalugi maratonile, ent kesine hooaeg sai olümpial sama kesise jätku. Mees tunnistas ka ise, et hakkab tippsuusatamise jaoks vanaks jääma.
• Aivar Rehemaa
(murdmaasuusatamise 15 km (v) 51., suusavahetusega sõidu 37., 50 km (kl) 34., teatesõidu 14.)
Veel aasta tagasi tippseltskonnale kõvasti kannale astunud mees on tänavu iseenda hale vari. Ebaõnnestunud olümpiasõitude järel ei osanud kehva vormi põhjendada, ent nõustus, et tulemused olid lahjad.
• Algo Kärp
(murdmaasuusatamise 50 km (kl) 41., teatesõidu 14.)
Mati Alaver on seda meest pakkunud Eesti suusatamise tulevikutegijaks, ent vähemalt Vancouveris seda näha polnud. Teatesõidus suutis oma vahetuses kaotada parimatele kaks minutit.
• Anti Saarepuu
(suusasprindi 42., sprinditeade 17.)
Võinuks kindlasti sõita end 30 parema hulka, ent suutis staadionile laskudes kukkuda. Paraku kõiksugu oletused spordis ei maksa. Loeb vaid tulemus, ja see oli nõrk.
• Kein Einaste
(suusasprindi 59.)
Sarnaselt Saarepuuga püsis sprindi eelsõidus kuni kukkumiseni edasipääsejate hulgas, ent… Kuna tegelik tulemus jäi nõrgaks, on hinne ebarahuldav.
• Kaspar Kokk
(suusavahetusega sõidu 42. teatesõidu 14.)
Kokk meenutas, et koolis jäeti kõige viletsamad õpilased hindamata. Ilmselt viitas ta sellega oma kesistele sõitudele. Liiga kõrge hemoglobiinitaseme tõttu ei pääsenud avadistantsil starti.
• Jelena Glebova
(iluuisutamise naiste üksiksõidu 21.)
Enne võistlust rääkis Glebova soovist jõuda 15. koha piirimaile. Paraku eksis ta mõlema kava esitamisel ning leppis tagasihoidliku punktisumma ja kohaga. Maailma tipp on jätkuvalt kaugel.
• Irina Štork ja Taavi Rand (jäätantsu 23.)
Ilmselgete autsaideritena nad olümpiale sõitsid ning ilmselgelt viimase koha nad seal ka said. Raske öelda, kas selline võistlus andis neile tõuke taas tõsiselt spordiga tegeleda, ent esialgu oli asi küpsusest kaugel.
• Maria Sergejeva ja Ilja Glebov (paarissõidu 19.)
Spetsialistide hinnangul andekad noored iluuisutajad ei suutnud olümpiapinges endast maksimumi anda. Kahjuks ebaõnnestus neil olulisem osa – vabakava.
• Roland Lessing
(laskesuusatamise sprindi 62., 20 km 65., teatesõidu 14.)
Kruvis detsembris MK-etapi 2. kohaga olümpialootused kõrgeks, ent Whistleri radadel oli vahepealne hoog raugenud. Õnneks jätkab ta üritamist, ent peaks mõtlema, miks tiitlivõistlused üksteise järel ebaõnnestuvad.
• Martten Kaldvee
(laskesuusatamise sprindi 74., 20 km 81.)
Teine tänavu talvel MK-etapil üllatanud mees näitas, et tema tegelik tase ongi kaheksandas kümnes. Pärast esimest distantsi kuulutas veel head vormi, teise sõidu järel tunnistas selle kadumist.
• Kadri Lehtla
(laskesuusatamise sprindi 64., 15 km 45., teatesõidu 18.)
Eelmised tiitlivõistlused on näidanud, et temas peitub palju rohkem. Pidanuks mõtlema, kas olümpiahooaeg on ikka sobiv aeg tuleviku tarbeks põhja laduda.
• Sirli Hanni
(laskesuusatamise sprindi 84., teatesõidu 18.)
Võistles küll pooltõbisena, ent oli eestlannadest nõrgim ning kokkuvõttes punase laterna piirkonnas. Kui soovib kuhugi jõuda, peab paranema nii sõidukiirus kui ka laskmise täpsus.
• Kristel Viigipuu
(laskesuusatamise sprindi 83., teatesõidu 18.)
Võimalik, et selles nimekirjas pisut ebaõiglaselt – tegemist on alles noore sportlasega, kelle suhtes polnud mingeid ootusi. Kuid vaevalt neiu isegi 83. kohta paremini hindab.
• Deyvid Oprja
(suurslaalomi 66., slaalomis katkestas)
Eesti noorte mäesuusatajate väidetav iidol pääses teist korda olümpiale, ent võistlus näitas, et tegelik tase võimaldab osaleda vaid kohalikel jõuproovidel. Ennast maailma ässadega võrrelda pole mõtet.