Indrek Kelk: poolel teel mängureegleid muuta pole õiglane

Indrek Kelk. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Portaali maraton.postimees.ee lugejad esitasid küsimusi Klubi Tartu Maraton juhile Indrek Kelgule.

Kui detsembris selgus et linnavalitsus eraldab teile spordiprojektide toetuse raames üle poole miljoni krooni vähem, kui taotlesite, ei välistanud te, et mõni nelikürituse võistlus tuleb ära jätta. Kas kõik üritused toimuvad ja kuidas te hakkama saate?

Kuidas seekordne Tartu maraton majanduslikult välja tuli?

Täna lõpliku seisu osas veel vara öelda sest palju kuluarveid laekumata, kuid suures plaanis on siiski selgus olemas. Kui peaks minema nii, et EAS teleülekande tootmiseks taotletud toetust ei eralda ja Kultuuriministeeriumi seisukoht jääb endiselt selliseks, et Tartu Maraton ei kuulu nende sündmuste hulka, mis vääriks ministeeriumi poolset rahalist toetust siis on selle aasta tulem hullem kui kunagi varem. St ca 1,2 mln kr. kahjumit.

Mitu protsenti kuludest umber katab ära registreerimistasu? Mitte et ma tahaks kellegi rahakotis sorida aga mul tekkis lihtsalt küsimus, miks ei lubatud rohkem osalejaid maratonile. Käisin sel aastal teist korda ja väga rahul!

Ca 35% tuludest laekub osavõtumaksudest. Kuid asi ei ole ainult rahas! Suurema osavõtjate arvu puhul tuleb sisse viia korralduslikke muudatusi, mis ei tee kindlasti osavõtjate elu mugavamaks ja mida ei ole maratoni juhendis käsitletud. Selliseid muudatusi ei saa sisse viia jooksvalt, sest varasemalt osavõtumaksu tasunud on seda teinud teadmisega, et asjad toimuvad nii ja mitte teisiti.

Poolel teel mängureegleid muuta ei ole õiglane ja ausa mängu reeglite kohane. Isegi kui selle hinnaks on paarisaja hilinenud maratonile soovija eemale jäämine. Piirarvud on vajalikud ja ka edaspidi jääme nende juurde kindlasti. Küsimus ainult piiraarvu suuruses.

Omalt poolt püüame kõvem häälega seda piirnumbrit siis kommunikeerida ja luua maratoni kodukale võimaluse lugeda palju vabu kohti veel on. Kahjuks ei saa seda päris onlines teha, sest kõik registreerimised ei laeku meile interneti teel vaid registreerimine toimub ka Hawaii Expressi kauplustes ja ka maratoni büroos, kus need sisestatakse teatud perioodide tagant.

Kui palju suusatajaid plaanitakse järgmisel aastal vastu võtta?
Praegu ei saa seda numbrit veel välja öelda, sest see pole minu ainuisikuline otsus. Märtsi- aprilli jooksul teeme plaane ja uue maratoni juhendi kinnitamisel aprilli lõpus ütleme selle numbri välja. Usun, et see tuleb siiski suurem kui sellel aastal.

Kuidas organiseerite järgmisel aastal bussitranspordi Tartu-Otepää? Mida teete teisiti võrreldes selle aastaga?
(Soovitusi: busse võiks olla piisavalt palju, bussid võiks kõik väljuda õigeaegselt - selleks vaja ilmselt paari korraldajat Vanemuise parklasse rahvamassi juhtima; vältida ummikuid, Otepääle võiks jõuda u.1h enne starti; hea oleks kui kõigile sõitjatele jätkuks bussis istekohti.) Võiks instrueerida eribusside juhte, et starti sõites sõidaksid nad Otepää maanteel LKV parklasse pööramist ootavatest autodest ikka mööda, mitte ei ootaks koos nendega pööranguni ja siis mööda tühja teed mäest ülesse sõita. Sellel maratonil paraku ootasid bussid ligikaudu pool tundi selles sabas, samas kui eespool oli tee tühi. Tänu sellele jõudsid bussid alles vahetult stardi eel kohale ja paljud jäid tänu sellele ka starti hiljaks.
Samuti on ka ebainimlik stardi eel ligikaudu poolteist tundi otsast otsani täis kiilutud bussis loksuda. Võite vaid ette kujutada, mida jalad tegid enne starti tegid.

Bussitransport ja autode liikumine Otepääl on kindlasti üks asi, mis kõige suuremad muudatused peab läbi elama. Esimene ja kõige olulisem asi saab olema see, et bussipileti saab osta AINULT eelmüügist. See annab võimaluse planeerida busside arvu, et kõik piletiostjad saavad õigeks ajaks kohale.

Samuti on täiesti õige ühe osavõtja arvamus, et teenus, mis maksab tänapäeval 25 kr (bussipilet) ei saa olla usaldusväärne. Täna katab bussipiletite hind vaid napilt 20% valdkonna kogukulust. Seega maksavad bussitranspordi osaliselt kinni ka need kes seda ei kasuta.

Selle aasta maratonile tagasi vaadates oli tõesti probleem ka selles, et mitmed bussid jäid ühte rivvi koos sõiduautodega ootama Otepääle sissesõitu selle asemel, et vasakult tühjalt rajalt mööda sõita. Selleks olid bussid ju märgistatud ka ORG lubadega. Võimalik, et bussijuhtide instruktaaž ei olnud piisavalt selge ja põhjalik ja sama lugu ka liikluse reguleerijatega Otepää piiril, kes oleks võinud lubadega sõidukid kolonnist mööda suunata. Kindlasti teen paljudele väga asjalikele bussijuhtidele siin ka liiga kuid paraku on tõsiasi, et bussijuhtide sekka on tänasel tööturul sattunud ka selliseid indiviide, kes ei oska isegi Tartust Otepääle sõita, rääkimata siis oma rolli nägemisest ja toimetamisest suures skeemis.

Nii et bussitranspordi osas julgen anda välja küll lubaduse- järgmisel Tartu maratonil toimib see uues kvaliteedis aga tõenäoliselt ka teise hinnaklassiga.

Osutasin kahele välisgrupile transporditeenust. Ühed Saksamaalt ja teised Prantsusmaalt. Hommikul viisime ühe väikebussi finišisse (suunati kohe jahilasketiiru parklasse) ja teisega viisime suusatajad starti. Kõik OK. Meil oli kokku lepitud, et need, kes lõpetavad tulevad finišis seisvasse bussi, vahetavad riided, joovad teed ja ootavad, kuni tulen teise bussiga ja viin majutuskohta. Küsimus - Miks lõpetati jahilasketiiru parklasse autode sisselaskmine? Politsei jutu järgi võis sealt parklast ainult välja sõita!!! Kusjuures püüdsin kaks korda politseinikule selgitada MIKS ma soovin parklasse sisse saada - sellepeale sain vaid kurjalt sõimata.

Jahilasketiiru parklasse sissesõit pidi liiklusskeemi kohaselt lõpetatama kas parkla täitumisel või siis sellest hetkest, kui parklast lahkuv liiklusvoog muutub nii tihedaks, et kahesuunalist liiklust ei seal võimalik tagada tee kitsuse tõttu. Kindlat kellaaega seal paika ei pannud, otsused pidi langetama politsei lähtuvalt situatsioonist. Olles eelmine aasta ise käinud seal sasipundart lahti arutamas saan väita, et selline lahendus teatust hetkest on ainuvõimalik.

Muidugi ei ole ühtegi vabandust politsei poolsele sõimamisele- rahulike sõnadega on võimalik alati asjad ära seletada, kuid ka inimesed peavad aru saama, et sajad autod ootavad ja iga autojuhiga ei ole aega ja ei tohi rääkima jääda - nii tekkivadki ummikud.

Samuti peavad inimesed püüdma mõista, et igale üksikjuhule ei saa vastu tulla ja vastavaid lahendusi luua- see on lihtsalt suure ürituse probleem.
Antud juhtumi puhul oleks lihtsalt pidanud paluma inimestel tulla jalgsi 100m ülesse parklasse ja sealt oleks saanud siis ära sõita.

Ettepanek teha start ja finiš samas kohas Otepääl. Või siis Elvas. Jääks palju jura vähemaks või üldse ära, - bussid, parklad, suunajad jne

Minu isiklik arvamus on, et see ei oleks siis enam Tartu Maraton vaid Otepää maraton või Elva maraton vms. Selliseid ühes samas kohas algavaid ja lõppevaid maratone on Eestis Estoloppeti sarjas olemas 5 tk. Kahjuks ei ole ükski neist kasvanud sama suureks kui Tartu Maraton, kuigi näiteks Haanja maraton on vaid napid 10.a noorem.

Kõik maailma suured suusamaratonid on ühest punktist algavad ja teises lõppevad nn. point to point sõidud. Miks nii? Küsimus on suures regionaalses haaratuses. Tegu ei ole ühe valla nn. «külamaratoniga» vaid kahte maakonda ja viit valda haarava sündmusega.

Teiseks- kui Tartu Maraton algaks ja lõppeks Otepääl siis puuduks tänastes oludes suusarada Elvas. Tartu Maratoni raja viimased 10 km on aga nädalavahetusel tõenäoliselt üks suurema kasutusega suusaradasid Eestis (Tallinna rajad v.a.). Seega Tartu Maraton ei ole mitte ainult mitte ainult ühel nädalavahetusel toimuv suursündmus vaid Tartu Maratoni rada on Eesti suurim spordirajatis, mis on lumeolemasolul kasutatav 63 km ulatuses.

Tahaksin järgmisel aastal Tartu Maratonile minna, aga paar asja on selgusetuks jäänud. Kui ma ise oma suuski määrida tahan, kas siis pean nende määrimiseks mingi koha rentima, kus sisetingimustes seda teha saan vms? Kas on selliseid võimalusi?

Kui välisvõistkondadest, klubidest ja spordikauplustest üle jääb, siis on olnud võimalik Tehvandi staadioni määrderuumi rentida ka üksikisikul, kuid see on päris kulukas lõbu, sest ühe boksi hind on 1500 kr+km (laup-pühap).

Kuidas vältida valest stardigrupist startimist? Juhendis on minu meelest kirjas, et vales stardirühmas startijad diskvalifitseeritakse. Kui palju on seda senini rakendatud? Mingi osa suusatajaid paraku trügivad valesse stardialasse, ka 31km stardis oli sel aastal nii.

Väravates olevad kontrollid püüavad jõudumööda fikseerida vales stardigrupis startijaid ja igal maratonil neid 5-10 tk ka diskvalifitseeritakse. Kõiki tuvastada kontrollid kindlasti ei suuda. Mingi osa kontrollist jääb inimeste enda eetika küsimuseks ja kindlasti on teretulnud ka kaasosalejate poolne korrale kutsumine. Aga alati ei aita seegi. Lolle on igasuguseid ja kõikide järgi me lihtsalt valvata ei suuda.

31 km-l olid stardigrupid sellel aastal esmakordselt ja seal me minu andmetel rikkunuid sellel aastal veel ei diskvalifitseerinud, kuna distsipliin on suhteliselt hea. Aga edaspidi vaatame ka seal kindlasti tähelepanelikumalt.

Kas ei oleks mõttekas näiteks lainetega start, et seda «kõndimist suuskadel» vältida? Esimesed 500 koos, 501-2000 + 3min ja ülejäänud + 5min. Arvuti arvutab pärast tagasi.

Viisime sellele küsimusele vastuse saamiseks 2009.a maratonil osavõtjate hulgas küsitluse: Kas eelistate lainetega starti või mass-starti? 60% vastanutest eelistas mass-starti, 30% lainetena starti ja 10% ütles, et neil pole vahet.

Seega osavõtjate selge enamus eelistab mass-starti, mis kannab endas just sellist pühalik-ülevat tunnet ja tõstab ihukarvad püsti nii tribüünil olles kui ka stardijoonel (isiklik kogemus kuni 1999.a-ni)

Kas on tulevikus plaanis ka 31km distants muuta võistluseks (koostatakse pingerida, vanuserühmade parimad jmt)? Tore oleks ka see, et 31km läbijatele oleks üllatusauhindu (a'la 5705. lõpetaja saab vaba pääsme järgmisele maratonile).

Ei ole. Lühike distants on meie kontseptsioonis just rahulik, ilma võistlusmomendita distantsi läbimine. Kõiki kes tahavad võistelda tulemuse peale ootame pikale distantsile.

Paar ettepanekut. Palun iga TP algusesse suur kell ja TP järjekorranumber! Kõik TP-d on ühesuguse ülesehitusega! registreerimisel võiks olla varasemal aastal osalenul mingi eelis-(kuni mingi kuupäevani ta stardikohta ära võtta ei saa).Nõme on aasta varem hakata registreerima. Raja tähistus peaks olema ikka paremal pool vast, meil ju parempoolne liiklus.

Kahjuks korralikke digitaalkelli meil tõesti ei ole. Kui peasponsor SEB poolt kingitud ca 40cm läbimõõduga seinakellad oleks pidanud üleval olema igas punktis. Kas nad ka ülesse said 100% ei tea aga Palu punktis kus ise käisin oli ta olemas. Aga ju see kell on siiski välioludesse liiga väike. Püüame leida paremaid lahendusi aga eks kõik need on seotud kulutustega ja rahadega ei ole see aasta üldse mitte hästi.

Varasema tulemuse alusel stardigrupi määramine oli võimalik kuni 15. veebruarini ehk lõppes 6 päeva enne maratoni (see reegel läheb tõenäoliselt muutmisele). Kuna koefitsiendiga 1,2 arvestatakse stardigrupi määramisel ka üle-eelmise maratoni tulemust ei saa tagada kellelegi täpset sama kohta mis oli tema eelmise maratoni lõpukoht.

Valdavalt säilib koht samas stardigrupis, kuid nendel kelle koht on stardigrupi lõpu lähedal on täiesti reaalne oht lükkuda järgmisesse stardigruppi kui registreerub osavõtjaid kelle tulemus üle-eelmisest maratonist temast oluliselt parem. Varane registreerimine on igati mõistlik: odavam, säästab muredest kas kohti jätkub või mitte, säilitab võimetekohase stardigrupi ja on korraldajate suhtes inimlik, kes saavad õigeaegselt valmistuda saades mõistlikult prognoosida osavõtjate hulka keda teenindada vaja.

Raja tähistusena on tõenäoliselt mõeldud kilomeetri tähiseid? Need on valdavalt paremat kätt v.a. ca kümmekond tükki 62-st, mille kinnitusvaiad on pandud vasakule eesmärgiga, et need ei takistaks suvisel perioodil põlluharimist.

Mõnes teeninduspunktis said prügikastid ruttu täis, nii et kasutatud topse polnud enam kusagile panna, seepärast visatigi need lihtsalt maha. Kas ei saaks rohkem prügikaste?

Kindlasti saab, kuid põhiprobleem sellisel juhul ei ole mitte ainult prügikastide arv vaid ka see, et neid tuleb operatiivselt tühjendada.

Millal saab maratoni kodulehelt jälgida tulemusi otse? Seekord sai alles millalgi 13.30 paiku lõpuprotokolli näha. Ja kuna tv ülekanne ei toiminud, siis oli kodustel kaasaelajatel infosulg.

Pean tunnistama, et see ei ole meil tõesti hästi toiminud. Põhjusi päris hästi ei teagi aga luban, et teen endale asja selgeks parandame olukorda kindlasti juba Jooksumaratonil.

Kas oleks võimalik ka saada katkestajate vaheajad? Need võiks ju ka kuskil olemas olla. Mitte, et ma katkestasin jõuetusest, aga korjati sõprade poolt ära, kuna enne seda olin ainult 30km jagu treeninud. Sellegi poolest kuni Peeduni tahaks vaheaegu teada.

Et mitte lekitada delikaatseid isikuandmeid jne-jne. ei ole me katkestajate nimesid ja vaheaegu avalikustanud. Kui saadate oma sooviavalduse aadressil [e-mail] siis saadame soovijale tema vaheajad.

 Kas neile, kes toitlustuspunktides "seltsielu" nautida tahavad on võimalik tulevikus pakkuda ka selline võimalus, et aeg TP-st väljudes ka fikseeritakse? Mõte on selles, et siis saab välja arvutada sõiduaja ja seisuaja. Või on lahendus liiga kallis kui peavad topelt kiibi-lugejad olema.

Jah, see on paraku liiga kallis. Oma käekell on selleks parim lahendus.

Millal tulevad kasutusse (kõikidele osavõtjatele) gps-kiibid?

Võibolla ei ole ma teemas väga kodus, kuid pole kuulnud, et oleks välja töötatud tehnoloogia, mis oleks massiüritustel osalejatele taskukohane. Seega vastus on, et kui leiutatakse tehnoloogia, mille omahind on selline, et osavõtja selle kinni maksta suudab, siis küll ta tuleb ka meile. Seni kasutame sama tehnoloogiat, mida teisedki suured massiüritused. Erinevused on ainult selles kas kiip on korduvkasutusega või ühekordne. Meil hinna tõttu korduvkasutatav aga nätek New Yorgi maratonil ühekordne.

Miks tuleb tihti ette olukordi, kui korraldajad kihutavad oma masinatega võistluse (mitme viimase rattaralli ajal olen seda täheldanud) ajal ohtlikult sõitjate vahel? Kas tõesti on nii kiire, et tuleb teha selliseid riskantseid manöövreid?

Isiklikult tean ühte juhtumit möödunud aasta rattarallilt ja see oli tingitud tõesti kiirustamisest Elva teeninduspunkti, kuid kindlasti ei tohi see olla vabanduseks liiklusohtlike olukordade tekitamisel. Mõistlikult käitudes mahuvad alati teele ära nii ratturid kui ka korraldajate autod, mis paratamatult vajavad ülesannete täitmiseks ka möödasõiduvõimalusi.

Kuid reegel peaks olema siiski see, et kui vähegi võimalik siis tuleb vältida maksimaalselt igasuguste autode liikumist rattaralli trassil ja ka korraldajad peaksid püüdma liikuda seal nii vähe kui võimalik, kuid siiski nii palju kui vajalik.

Finišis oleva meeste riietumistelgiga peab midagi ette võtma. See peaks olema oma 3 korda suurem. Ma tean küll, et te ütlete, et ei saa ühtegi puud maha võtta jne. Aga mõelge midagi muud välja (võtke mõni sara maha või kasutage mõnda platsi teisiti, kui seni olete kasutanud).

Küsimus on tõesti piisavalt suure vaba platsi olemasolu logistiliselt sobivas kohas. Püüame samm haaval edasi liikuda ja juba Rattamaratoniks natuke suurema telgi ülesse saada ja talveks veelgi suurema. Kuid suures plaanis ei muutu siiski tingimused enne kui realiseerub Tartumaa Tervisespordikeskuse arengukava, kus peahoone renoveerimise käigus valmiks mängudemaja mille saale saaks sisetingimustes riietumiseks kasutada nii meestele kui naistele.

Samuti peaksid siis olema ka võimalus ca 30% osalejatele kasutada kohapeal tänapäevaseid pesemisvõimalusi. Kahjuks on selle projekti maksumus ca 50 mln kr, mida hetkel Tervisespordikeskusel veel ei ole.

Millal Elvas söömise jälle korda saab? Ei ole ju päris normaalne, et saab terve suguvõsaga söögialasse. See käib ka teiste ürituste kohta. Lähed sööma pärast maratoni, tahad istuda, aga pole kohta. Vanasti sai medali järgi toidualasse, aga nüüd lihtsalt üks piiratud ala, kuhu kõik võivad sisse astuda.

Isiklikult arvan, tänane olukord kus naine-lapsed ei pea nagu koonduslaagri traataia tagant vaatama kuidas isa suppi lürbib, vaid saavad minna tema juurde ja muljeid vahetada on kordades inimlikum kui varasem kinnise, suletud ala süsteem. Sotsiaalne lävimine ja sõpradega muljete vahetamine on rahvaspordiürituse juures sama oluline nagu distantsi läbimine ise.

Loomulikult ei pea see tähendama seda, et osavõtjad peavad oma supikaussi peos hoidma, samal ajal kui suguvõsad muljetavad laudade ääres. Tänasel territooriumil on veel natuke ruumi, et saame laudu juurde lisada ja püüame seda edaspidi ka teha

Miks peab külaliste alasse pääsemiseks olema käepael. Kas kaelakaardist ei piisaks?

Kahjuks ei piisa, sest mõned «kallid külalised» ei suuda mõista, et kutse on siiski personaalne tunnustus ja tänu isikutele kes on maratoni korraldusele oluliselt kaasa aidanud. See pole mõeldud läbi aiaaugu oma semudele edasiandmiseks, et kogu sõpruskond teenimatult külaliste alas prassida saaks.

Kas ei annaks Elvas seda lõpusirge rajaületust kuidagi paremini korraldada? Vahel on seal nii mõnigi «ahv» võistlejale ette hüpanud, arvates, et temal on suurem õigus ja peatee. Seekord oli turvamehel kohati tõsine tegu neid ületada soovijaid seal üksi pidurdada. Seal peaks ju ometi osalejal-rajalolijal eelis olema.

Jah, seekord oli see probleem juba päris tõsine. On kolm lahendust, mis peaks probleemi leevendama: 1) rajaületus tunnel ca 600m enne finišit kasutades merekonteinerit; 2) kasutada korralikult ära tunnel mis on 200m enne finišit kuid täna logistiliselt natuke ebasoodsas kohas; 3) ülekäigusild 80m enne finišit st. praeguses ülekäigukohas- see on logistiliselt kõige parem koht, kuid näiteks telepildi suhtes jälle väga vale koht.

Miks nimetatakse Tartu jooksumaratoniks jooksu, mille distants ei küündi maailmas tunnustatud ja üldlevinud maratonidistantsini?

Selle küsimuse peaks esitama minu eelkäijatele, sest see nimemuudatus tehti vahetult enne minu tööle asumist 1999.a sügisel. Põhjustest oskan öelda nii palju, et eesmärk oli luua ühine, Tartu suusamaratonist ideoloogiast lähtuv kontseptsioon, kus joostakse suusamaratoni radadel (Jooksumaraton) ja sõidetakse rattaga suusamaratoni radadel (Rattamaraton). Samuti on oluline vahe siin tegelikult sõnade mängul «jooksumaraton» ja «maratoni jooks». «Jooksumaraton» peaks tähendama ebamäärase pikkusega, kuid siiski pikemat sorti jooksudistantsi. Seevastu aga «maratoni jooks» aga tähistab just ja ainult 42, 195 km pikkust jooksudistantsi

Milliseid Tartu Nelikürituse võistlusi tänavu TV üle kannab?

Kui ei muutu ERR-i poolne rahastamise poliitika rahvaspordiürituste propageerimisel ETV kaudu siis kardan, et selle aasta suusamaraton võis olla jupiks ajaks viimane selline ülekanne, sest meie enda võimekus selliseid ülekandeid rahastada on lõppemas.

Samas on siiski veel olemas võimalus, et kui tingimustes kokkuleppele saame siis sellesügisesest SEB 13. Tartu Rattamaratonist püüame siiski lihtsamat sorti ülekannet toota.